TEEME SELGEKS! Kes on kurikuulus millerdaja ja kuidas teda ära tunda?

lemmik.postimees.ee
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

«Millerdaja» on sõna, mis meedias viimastel nädalatel korduvalt läbi käinud, kuid mille tähendus võib paljude jaoks olla ähmane.

«Millerdaja» tuleb ingliskeelsest sõnast puppymill ehk kutsikaveski ning märgib koerakasvatajat, kes paljundab koeri ebanormaalselt sageli ning peab neid kehvades tingimustes. Millerdajad tegutsevad kõikjal maailmas ning igal aastal avastatakse Eestiski mitmeid seesuguseid nn kutsikvabrikuid.

Möödunud kuul likvideeriti põllumajandus- ja toiduameti eestvedamisel Mustveest üks Malta bichoni-laadsete koerte vabrik – kokku toodi sealt ära 46 koera. Möödunud aastal päästeti ühest Sillamäe korterist aga koguni 96 chihuahua't, kes kõik tänaseks endale varjupaiga abiga uue kodu leidnud.

Probleem püsib

Hoolimata sellest, et varikuid likvideeritakse, ei paista nende tegevus aga raugevat ning Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul on neil praegugi käsil kolm kutsikavabriku juhtumit, vahendas Linnameedia. Kuidas ja miks kutsikavabrikud aga tekivad? «Kutsikavabrikud tegutsevad Eestis, kuna nõudlus odavatele tõukoertele on suur,» toob Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa välja.

Kõikide asjaosaliste sõnul saavad kutsikavabrikute vähendamisele kaasa aidata lemmikloomaostjad ise, mitte soetades seesugustest vabrikutest endale koera.

Seetõttu ongi Eesti Loomakaitse Selts kirja pannud 10 tundemärki, mille põhjal millerdajat ära tunda.

  1. Kõik inimesed, kes peavad palju koeri või kasse (või muid lemmikloomi) koos, ei ole alati millerdajad, vaid mõnikord võib see olla ka inimene, kellel on enda elu ja loomade pidamine käest läinud.
  2. Millerdaja müüb loomapoegi, reeglina tõuloomalaadseid või erilise välimusega loomi, mõnikord võivad olla ka tõupaberitega loomad.
  3. Alati ei ole võimalik näha loomalaste vanemaid ega ka õdesid-vendi.
  4. Ei ole võimalik tutvuda kohaga, kus loomalapsed kasvasid.
  5. Koht, kus loomalapsed elavad, ei vasta liigi vajadustele (nt puuduvad mänguasjad ja asemed, haiseb, räpane, liiga palju loomi koos jne).
  6. Kasvataja ei oska rääkida loomalaste iseloomudest või vanemate tervisest, terviseuuringuid ei ole tehtud.
  7. Müüja ei ole nõus sõlmima ostu-müügilepingut.
  8. Tegemata on esmased vaktsiinid ja parasiiditõrje.
  9. Loomalapsed ei ole saanud kvaliteetset toitu.
  10. Puudub lemmikloomapass.

Kutsikavabrikute eest hoiatab ka PTA

Kommenteerib põllumajandus- ja toiduamet ida regiooni juhataja Lauri Kirs:

«Põllumajandus- ja toiduameti seisukoht on, et peetavatele loomadele peab olema tagatud nende heaolu, vähemalt sel määral, nagu seda sätestavad õigusaktid.

Kutsikavabrikuks võib nimetada kohta, kus koeri paljundatakse sihilikult nende müügi eesmärgil ning samal ajal ei pöörata loomade heaolule rohkemat tähelepanu, kui et «koopiamasinad» elus (töös) püsiksid. Vahet pole, kas kutsikavabrikus või kuskil mujal, PTA sekkub, kui tuvastab nõuete rikkumise.

Kutsikavabrikute tekkimisel on aga suur roll potentsiaalsetel uutel loomaomanikel, seega palun mõelgem, kas ja kuidas igaüks saab meist selliste vabrikute mittetekkimisele kaasa aidata, nt mitte soetades sellistest kohtadest loomi.»

Tagasi üles