Oma loo räägib austraallane, kes ostis maja ja sai pealekauba karja merisigu tagahoovi askeldama.
Maja ostnud mees sai ootamatult 80 merisea omanikuks
25-aastane Cid Dwyer kolis oma uude koju 2022. aasta veebruaris ja avastas üllatusega, et eelmine omanik oli talle jätnud kümme merisiga. Närilisi nähes otsustas Dwyer nad alles jätta, sõnades: «Nad on ju nii armsad, las jäävad siia.»
Peagi pidi ta tõdema, et priikostilised on lisaks armsusele ka väga väledad paljunejad.
Peatselt 14 meriseaga tõtt vaatav mees taipas, et peab emased ja isased loomad üksteisest eraldama. Ta ehitas neile tarad, kuid kavalad ja kõrge libiidoga isased suutsid ikkagi välja lipsata ja ennast emaste sekka sahkerdada. Seega ei läinud kaua aega, kui kümnepealine seltskond oli muutunud 80 isendist koosnevaks piiksuvaks meriseabandeks.
Tagamaks, et kõigil loomadel oleks piisavalt ruumi, korraldas Dwyer neile aias oma territooriumi. Ta ehitas isas- ja emasloomadele korralikud eraldi aedikud, istutas sobivad taimed ja tegi närilistele jalutusala. Ta ehitas oma hoolealustele isegi väikese katusealuse juhuks, kui vihma sajab.
Mees alustab iga päeva aedikute puhastamise ning lemmikloomade söötmise rohu ja kuivtoiduga. Magustoiduks annab ta sigadele tavaliselt arbuusi või porgandit.
Ootamatult loomaomanikuks saanud mees aga ei kahetse midagi ning teda ei heiduta ka merisigade pidamisega kaasnevad kulud. Sead vajavad toitu, allapanu ja iga kolme kuu tagant parasiiditõrjet. Mees hindab aastast väljaminekut umbes 10 000 eurole. «Aga nad on seda väärt. Nad on väga hoitud, hellitatud ja neil on ilus elu.»