N, 9.02.2023

KOHUTAV ⟩ «Keegi oli tema tiivasuled kääridega ära lõiganud!» Vaevatud lind taastub väga aeglaselt

Lisatud video
Eesti Metsloomaühing
«Keegi oli tema tiivasuled kääridega ära lõiganud!» Vaevatud lind taastub väga aeglaselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kuvatõmmis videost
Kuvatõmmis videost Foto: Eesti Metsloomaühing / Facebook

Eesti metsloomaühingu vabatahtliku Annika hoole alla saabus mullu novembri lõpus õnnetu saatusega noor harakas: keegi oli linnu kõik tiivasuled kääridega ära lõiganud ning sabasuled välja tõmmanud.

Lisaks olid linnu vasaku jala varbad vales asendis ning peas ja nokal haavad. «Miks inimene linnu sulgedega nii tegi, pole teada ning see pole ka meie postituse mõte. Tahame hoopis jagada, mida sulgede lõikamine ühele linnule tähendab,» kirjutas ühing sotsiaalmeediapostituses, kus jagas ka videot linnu taastumisprotsessist.

Välja tuuakse järgmist: «Lindude suled ei kasva järjepidevalt nagu inimese juuksed. Kui sulg on otsast kahjustunud, tuleb oodata, kuni see vahetub loomulikul teel. Lindudel on oma kindel sulevahetusperiood. Enamus linnuliike vahetab sulgi paralleelselt mõlemal tiival peegelpildis, sedasi paarikaupa uusi sulgi kasvatades säilib lennuvõime. Nii ka harakatel, kes kuuluvad vareslaste sugukonda. Vareslastel on sulevahetusperiood enamasti kevadest sügiseni. Seega on harakal ees veel väga pikk periood ootamist, et saada tagasi oma lennuvõime ja vabadus.»

Praegu elab harakas teise vabatahtliku Johanna juures ning kannab nime Paula. Seal õpib ta tasa ja targu oma vales asendis varvastega elama. Krussis varbad aitas sirgemaks saada «papu» ning nüüdseks treenib lind oma varbaid juba okstel istudes ja turnides. Varbad on sirgemad kui varem, kuid mitte ideaalses asendis.

«Ühest küljest annab hoiukodus pikaajaline taastumine võimaluse turvaliselt harjuda eluga, kus üks jalg vajab teisest rohkem tähelepanu. Kuid see ei kaalu kuidagi üles asjaolu, et lind peab ühe inimese mõtlematu teo tagajärjel veetma pika perioodi oma elust täiesti ebaloomulikus elukeskkonnas ja ilma liigikaaslasteta,» kirjutab metsloomaühing.

Ühingu vabatahtlikud annavad endast parima, et hoiualustel oleks võimalikult stressivaba ja loomuomane keskkond, kuid paratamatult kaasneb vangistuses elamisega metsloomale stress. Seetõttu ollakse eriti uhked, et vaatamata nukrale olukorrale on Paula kasvatanud omale täiesti eeskujuliku saba.

Metsaloomaühingu tegemisi saab toetada, tehes annetuse:

EESTI METSLOOMAÜHING, EE952200221067573100

SWIFT/BIC kood: HABAEE2X

Selgituseks: «Metsloomade abistamiseks!»

Märksõnad
Tagasi üles