LOOMAKAITSE ⟩ Vaata, kui palju liikide arvukus kaubanduse tõttu väheneb!

Flamingod. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Eksootiliste loomade kaubandus on äärmiselt lai probleem, mis ühel või teisel viisil kahjustab meid kõiki. Probleem ei ole mitte üksnes loomade puudulikud tingimused kodudes ega nende ohtlikkus inimeste tervisele ja teistele loomadele, vaid ka oht looduslikule mitmekesisusele.

Eksootiliste lemmikloomade kaubandusel on laastav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, seda kogu maailmas. Metsloomade populatsioonid vähenevad piirkondades, kus liikidega kaubeldakse, keskmiselt 62 protsenti. See seab liikide säilimise ohtu. Eksootilist päritolu haigused võivad kanduda sissetoodud liikidelt ka kohalikele metsloomadele, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Eksootilised liigid võivad ohustada bioloogilist mitmekesisust, kui nad põgenevad või lastakse loodusesse. Berni konventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga (CBD) on eksootiliste lemmikloomadega kauplemine määratletud kui üks peamisi viise invasiivsete võõrliikide sissetoomiseks Euroopa Liitu.

«Eksootiliste loomade puudulikud elutingimused meie kodudes on vaid kogu probleemi jäämäe tipp. Eksootide kaubandus põhjustab maailmas palju suuremaid probleeme, mida ei lahenda vaid inimeste teadlikkuse tõstmisega, vaid vaja on kõigile arusaadavaid ja probleeme ennetavaid seaduseid ning loomulikult suurt tööd ohustatud liikide arvukuse taastamisel. Lisaks tuleb tööd teha eksootiliste loomade päritolumaa kohalike inimestega,» lisas ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.

Oscar Mortoni uuringu järgi ei ole legaalsel ja illegaalsel eksootiliste loomade kaubandusel liikide säilimisele erinevat mõju. Tulemus on üks – liike eemaldatake nende elukeskkonnast. Isegi saab öelda, et mõni illegaalne äri on jätkusuutlikum kui legaalne ning mõne puhul jälle vastupidi.

Samas uuringus võrdlesid teadlased alasid, kus metsloomadega kaubeldi aladega, kus seda ei tehtud. Leiti, et metsloomadega kauplemine põhjustas populatsiooni vähenemise 56 protsendi ulatuses ja seda isegi kaitsealadel. See avastus järgnes 2019. aastal ajakirjas Science avaldatud uuringule, milles leiti, et 18 protsenti maailma teadaolevatest maismaal elavatest selgroogsetest on kaasatud eksootiliste loomade kaubandusse, mis on 50 protsenti rohkem kui varasemalt hinnatud.

Liikide vähenemine või lausa väljasuremine päritolumaal ei ole kahjuks ainus probleem. Eksootilised loomad võivad ohustada teisi liike ja ka taimi riigis, kuhu nad elama viiakse. Äärmuslikke näiteid leiab nii Uus-Meremaalt, Ameerika Ühendriikidest, Euroopast kui ka meie enda kodumaalt. Uus-Meremaal hävitatakse sissetoodud liike aktiivselt ja kohati lausa äärmuslike meetoditega, kuna need loomad on suureks ohuks kohalikele liikidele. Näiteks üheks palju kahju tegevaks liigiks on jänes. USA-s Floridas on suureks probleemiks püütonid, kes on ennast hästi sisse seadnud ja asunud välja suretama kohalikke liike. Seetõttu on peaaegu Floridast kadunud pesukarud, opossumid ja punailvesed. Kohalikul tasandil on välja surnud juba mitmed jänese liigid ja rebased. Euroopas on suureks probleemiks saanud pesukarud ja näiteks ka punakõrv-ilukilpkonnad. Eestis oleme oma vitsad kätte saanud nii ameerika naaritsaga kui ka kährikuga.

Liikide arvukuse taastamine ja võõrliikide hävitamine on äärmiselt keeruline töö ja nõuab palju ressursse. Meile kõigile, kaasa arvatud loodusele, on palju kasulikum tõhus ennetustöö, mis aitab vältida uute liikide ohtu sattumist.