/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/03/15060381t1h769f.jpg)
Tallinnas Õismäe linnaosas elab üllatava oskusega vares – ta oskab haukuda.
VIDEO ⟩ Tohoh! Vaata, millise huvitava oskusega vares Õismäel möödujat üllatas (2)
«Kuulsin haukumist ning lähenedes märkasin, et haukumine tuli pea kohalt. Üles vaadates selgus, et haugub hoopis vares,» kirjeldas Lemmiku lugeja ootamatut kohtumist nutika varesega, keda ta ka filmis.
Selgus, et vares tõepoolest oskabki haukuda.
Vaata videot ja veendu selles ise:
Vareste nutikust kiputakse sageli alahindama. Vähesed teavad, et nad on väga intelligentsed linnud, kes oskavad kuuldud helisid pea sama hästi imiteerida kui papagoid.
Varesed oskavad jäljendada isegi inimhäält, kuid seda vaid juhul, kui nad on sünnist saadik koos inimesega kasvanud või muidu väga tihedalt inimestega kokku puutunud, näiteks looduspargis elades, kirjutab Birds Advice. Vareste rääkima õpetamine on võimalik, kuid nad vajavad selleks rohkem aega kui papagoid.
«Mul oli kunagi viirpapagoi, kes laulis nagu varblane, sest ta kuulis neid muudkui akna taga,» kommenteeris Postimehe videotoimetaja Mariliis Maripuu. Nagu selgub, jäävad ka varestele paremini meelde helid, mida nad korduvalt ja korduvalt kuulevad. Ilmselt on videos näha olev isend sõbrustanud mõne koeraga.
Kommenteerib Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi:
«Vareste häälitsuste kohta ei tea me just väga palju. Tavaliselt nad lihtsalt kraaksuvad ja sellega oleme harjunud. Kuid verestel on repertuaaris ka mitmeid teisi häälitsusi, mis on mõeldud liigikaaslastele hoiatuseks või niisama suhtlemiseks. Sarnaselt «haukuvaid» vareseid kohtasin möödunud nädalal Tartus mitmel korral. Tõsi, minu kuuldud «haugatused» ei olnud salvestatuga võrreldavad, olid n-ö varesele omased. Kuigi hetkel on raske märgata, hiilib kevad vaikselt juba ligi ja lindude organismis hakkavad päevade pikenedes toimuma muutused, mille tõttu muutub ka linnu käitumine ja häälitsused. Kohalikud linnavaresed võivad sooja ilmaga valmistuda vargsi pesitsushooajaks. Meile, inimestele, võib linnu käitumine kummaline näida, kuid nii panevad linnud võimupiire paika.
Miks peaks aga üks vares «haukuma»? Selgitusi võib olla mitmeid, näppu peale ei saa ühelegi panna. Mulle endale tundub kõige tõenäolisem, et tegu võib olla ühe häälest ära isendiga, kelle tavapärased hoiatushüüded meenutavad väikese koera haugatusi. Nii nagu inimeste seas on erineva hääle ja lauluoskusega inimesi, on kindlasti ka vareste seas silmatorkavaid erandeid. Ehk on «haukuv» vares just üks selline.
«Tegu võib olla häälest ära isendiga, kelle tavapärased hoiatushüüded meenutavad väikese koera haugatusi.»
Nagu oli ka loos juba mainitud, võivad varesed helisid jäljendada. Inimese juures sirgunud rongad – meie hallvarese suuremad sugulased – suudavad ka üksikud sõnad selgeks saada. Kuna laulu õppimine käib linnu varases nooruses, pesas olles, ei saa välistada, et «haukuv» vares sirgus hoovis puu otsas pesas, kus pidevalt klähvib koer. Nii võib ka varesepoeg enda häälitsuste sekka saada haukumist meenutava.
Kummaliselt häälitsev vares võib haukuda ka lihtsalt lõbu pärast – on teada, et vareslased teevad mõnikord asju, millele meie ei suuda leida muud selgitust, kui lõbutsemine, mängimine jne. Võib-olla haubki vares enda lõbuks, vaadates posti otsast, kuidas inimesed kummaliselt haugatusele reageerivad. Seega on selgitusi mitmeid, mine võta kinni, milline see õige on.»
Haukuvaid vareseid on varemgi Eestimaal ringi liikunud. Näiteks võib ERRi arhiivist leida 1964. aasta kevadest klipi, mis räägib sellest, et Kadrioru pargis saadab töölisi haukuv vares. Reporter Ants Vain käis kohapeal varesega juttu puhumas, kuid küsis ka zooloogide Udo Roosimaa ja Lembit Suuresaare arvamust. «See, et üks vares haugub, et ole kuigi erandlik nähtus. Varesel on selleks kohe juba anatoomilised võimalused,» rääkis zooloog, kes arvas, et tõenäoliselt oli vares üles kasvanud kodustatuna, mida näitas ka linnu julge käitumine.
Jaga meiega oma lugu!
Kui ka sinu kaamera ette jääb mõni huvitav kohtumine loomaga, jaga seda ka meiega meiliaadressil lemmik@postimees.ee, kirjeldades lühidalt, millal, kuidas ja kus kandis foto või video sündis.