/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/03/15059858t1h996e.jpg)
Lääne-Virumaal sattus pühade ajal ühe perekonna teele külmunud konn.
FOTO ⟩ Koer leidis Lääne-Virumaal keset teed külmunud konna
«Vanaema koer Tipa jäi esmalt seisma ning uudistas, mis või kes keset teed on. Lähemale minnes selgus, et tegemist on konnaga,» kirjeldas foto autor konna leidmist.
Kui tavaliselt peaksid konnad praegusel ajal enda välja valitud rahulikus paigas talveund magama, siis siin loos on vastupidi. «Leidsime konna 25. detsembril täiesti lageda taeva alt,» rääkis naine, kes oli parasjagu koos perega teel Tamsalus asuvasse veepuhastusjaama.
/nginx/o/2023/01/03/15059859t1ha066.jpg)
Kui esialgu arvati, et konn on leidnud oma lõpu autorataste all, siis lähemal vaatlusel ilmnes, et konn on terve. Leidjad viisid konna töökotta, kus tal oleks võimalik aeglaselt sulada, kuid 48 tundi hiljem peeti kahjuks konna peiesid. «Lageda taeva all külmaga neil siiski lootust pole, ikka kraavimättas või sarnases keskkonnas,» sõnas leidja.
Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap konnade talvitumisest:
«Kõik meie kahepaiksed on kõigusoojased loomad, mis tähendab, et nende kehatemperatuur ja aktiivsus sõltuvad ümbritsevast temperatuurist. Seetõttu lähevad ilmade jahenedes kahepaiksed talvitumispaikadesse, Eestis toimub see enamasti oktoobris, mõnel juhul ka hiljem.
Enamus meie kahepaiksetest talvituvad kuival maal – erinevates urgudes, koobastes, paepragudes, kiviaedades, kändude ja kivikuhjade all, aga ka näiteks maakeldrites, majade vundamendipragudes, hoonete all. Mõned liigid, nagu kõre ja mudakonn, võivad ka ise pehmesse pinnasesse kaevuda. Samas rohukonn, veekonn ja järvekonn talvituvad veekogudes. Talvituspaikadeks sobivad vooluveekogude kaldaurked, allikad, allikalised järved-tiigid, samuti suuremad kraavid – veekogud, kus vesi liigub ja seetõttu täielikult ei jäätu. Väga külmadel talvedel võivad madalaveelistes veekogudes või ka tiigi põhjas, allikast kaugemal, talvituvad konnad hukkuda. Kraavides talvituvatele konnadele mõjub hukutavalt aga talvine kraavide rekonstrueerimine.
Konnade talvitumine õnnestub juhul, kui nad saavad kevadeni segamatult talvituskohtades olla. Suured temperatuuri kõikumised, kus tugevad miinuskraadid vahelduvad soojade sulailmadega, häirivad kahepaiksete talvitumist, kuna plusskraadide juures konnad virguvad. See omakorda kiirendab nende ainevahetust, mistõttu ei pruugi konnadel kevadeni energiat jätkuda ning nad ei suuda talve üle elada.
«Kui talvise sulailmaga konna või vesilikku kohtate, tasub loom näiteks maakeldrisse talvituma viia.»
Talvituvad konnad võivad liiga vara liikvele minna kas talvitumiskohas toimunud häiringu või siis talveperioodil saabunud sulailmade tõttu. Kui talvise sulailmaga konna või vesilikku kohtate, tasub loom näiteks maakeldrisse talvituma viia. Rohukonn tuleks aga lähimasse (voolu)veekokku lasta. Miinuskraadide juures, kui konn on juba läbi külmunud, ei anna paraku enam midagi teha.»
Jaga meiega pilte loodusest!
Kui ka sinu kaamera ette jääb mõni huvitav kohtumine loomaga, jaga seda ka meiega meiliaadressil lemmik@postimees.ee, kirjeldades lühidalt, kuidas ja kus kandis foto sündis.
Loe ka neid lugusid:
Pinevad hetked: vaata, kuidas rebane Järvamaal jahti pidas
PILTUUDIS 〉 Kured vallutasid Järvamaal heinapalli
Valgamaal kogunes rajakaamera ette haruldaselt palju ilveseid