/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
/nginx/o/2023/01/03/15059617t1hdb85.jpg)
2023. aasta loomaks on valitud lendorav, kellest on viimastel aastakümnetel kujunenud üks looduskaitse sümboleid.
AASTA LOOM 2023 ⟩ Saladuslik tegelane, keda on näinud vaid vähesed
Lendorav on liik, kellesse nagu ka looduskaitsesse on vastakat suhtumist. Oma elupaiganõudluse ja kaitsestaatusega on lendorav paljude vana metsa liikide katusliik ning suunab meid metsa jätkusuutlikumalt majandama. Selle liigi käekäik huvitab paljusid, kuid vaid vähesed on looma ennast näinud ja seetõttu on lendorava aasta eesmärk tutvustada selle saladusliku liigi elu.
Tegutseb pimeduses
Valdavalt öise eluviisi tõttu tegutseb lendorav metsas üldjuhul ajal, kui inimene seal ei liigu. Pesast lahkudes kaob loom puuvõrasse või kaugemale metsa, kust teda on peaaegu võimatu üles leida isegi jälgimisseadmete abil.
Ka päevasel ajal pole võras toimetavat lendoravat kuigi lihtne märgata, sest tema karvavärvus sulandub ühte haavakoore ja sellel kasvavate samblike omaga.
Lendorav on Kirde-Eesti pärisasukas. Just seal paiknevad tema teadaolevad leiukohad. Vaatamata sellele, et viimastel aastatel on lendorava asustatud pesakohtade arv tõusnud, on viimase sajandi jooksul liigi levila Eestis siiski järsult ahenenud.
/nginx/o/2023/01/03/15059625t1hc54c.jpg)
Just elupaikade vähenemine ja killustumine ning väike loomade arvukus eraldatud gruppides on põhjusteks, miks viimase liikide ohustatuse (punase nimestiku) hindamise järgi on Eesti lendorava asurkond kriitiliselt ohustatud.
«Lendorava elupaikadeks on vanad õõnsate haabadega segametsad, kus elab koos lendoravatega sadu teisi, sageli vähemärgatavaid ohustatud ja kaitsealuseid liike. Lendorava elupaiku kaitstes tagatakse ka teistele vanametsaliikidele kodukoha säilimine. Metsamajanduse termineid kasutades on need metsad aga raieküpsed ja seega peitub lendorava elupaikade säilitamise vajaduse ja metsatööstuse huvide vahel paratamatu vastuolu, mille tulemusel tekib klassikaline olukord, kus liik muutub n-ö majandust takistavaks patuoinaks,» kommenteeris lendorava valimist aasta loomaks Eesti Terioloogia Seltsi liige Tiit Maran.
«Just lendoravat, aga ka looduskaitset üldisemalt, kiputakse pidama metsafirmade raskuste ja puidu nappuse põhjuseks. Kas aga saab piiratud alal, Alutagusel, elavat lendoravat süüdistada Eesti metsa- ja puidutööstuse halvenevas olukorras ja maaelanikkonna kiirenevas vähenemises, nagu väidetakse? Tundub meelevaldne,» ütles Maran. «Vastupidi, lendorava käekäik võiks olla indikaatoriks meie metsamajandamise praktika säästlikkuse hindamisel.»
Nii kutsutaksegi uuel aastal tutvuma lendoravate salapärase eluga – osalema temaatilistel vestlusõhtutel, ekskursioonidel ning talgutel, külastama fotonäitust ja osa võtma luulevõistlusest.
Alates 7. märtsist ootab Eesti Loodusmuuseum külastama väliseestlasest lendoravate uurija Illar Muuli näitust, kus on välja pandud joonistused erinevatest maailma lendoravaliikidest. Suve algusest on huvilised oodatud Iisakule, kus valmib Soome-Eesti ühise projekti LIFE ühe tulemusena lendorava elu tutvustav õpperada. Lendorava aasta avatakse pidulikult 15. veebruaril Tallinna loomaaias.
Aasta sündmuste kohta saab lugeda aasta looma lehel Looduskalendris, Eesti Terioloogia Seltsi Facebooki- ja kodulehelt www.terio.ee ning lendorava LIFE IP projekti kodulehelt SIIN.
Aasta looma tegevusi korraldavad: Eesti Terioloogia Selts, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna loomaaed, MTÜ Aasta Loom, keskkonnaamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Jahimeeste Selts, looduskalender.ee, Natourest, RMK ja Ülemiste keskus.