See on põhjus, miks metsloomad üha sagedamini linnaruumi satuvad

Linnakeskkonnas ja looduses inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsloomi aitavad vabatahtlikud saavad kõige sagedamini teateid kajakate, vareste, tuvide, siilide ja metskitsede kohta. Foto: Shutterstock

Eesti metsloomaühing saab abivajavate loomade ja lindude kohta enam kui 5000 teadet aastas. Viimastel aastatel on linnakeskkonnas hätta sattunud metsloomade arv märgatavalt kasvanud. Ühingu asutajaliikme Marek Strandbergi sõnul meelitavad loomi linna peamiselt toidujäätmed, mis pakuvad lihtsat kõhutäidet.

Metsjänesed, kährikud ja rebased on metsloomaühingu andmetel muutunud linnapildis juba harjumuspäraseks nähtuseks. Üha sagedamini satuvad metsast linna ka suurulukid nagu põdrad, ilvesed ja karud, harva ka hundid.

«Inimasustuse laienemisega varem metsaga kaetud aladele sunnime metsloomi uutele aladele ümber kolima. Loomad harjuvad sellega aeglasemalt kui uusarendused kerkida jõuavad. Seega on loomulik, et ulukid üha enam ka linna eksivad. Loomulikult on inimene see, kes loomade tavapärastele aladele on end elama sättinud,» osutab Strandberg.

Linnakeskkonnas ja looduses inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsloomi aitavad vabatahtlikud saavad kõige sagedamini teateid kajakate, vareste, tuvide, siilide ja metskitsede kohta. Paljud metsloomaühinguni jõudvad juhtumid on seotud ka oravate, erinevate värvuliste, koerlaste ning kärplastega.

Suur traumade arvu kasv saabub just detsembris, mil aastavahetuse ilutulestikuga kaasnev müra tekitab loomades nii paanikahooge, kuulmiskahjustusi ning väiksematel loomadel ka äkksurma. Talvisel ajal suunab loomi linnadesse ka lumerohkus, mis piirab ligipääsu tavapärasele looduslikule toidule.

Juhuslikult linna sattuvad ulukid reeglina inimestele muret ei valmista. Probleem tekib aga siis, kui inimesed loovad metsloomale linnas häid elutingimusi. Reitan Convenience Estonia innovatsioonijuhi Berit Heinmetsa sõnul on suureks mureks just toidujäätmed, mis toodavad kasvuhoonegaase ning pakuvad metsloomadele lihtsa vaevaga saadavat kõhutäit.

«Toidujäätmete negatiivse mõju fookuses on enamasti CO2 mõju keskkonnale. Äraviskamisele mineval toidul on aga ka otsene seos linnakeskkonda eksivate metsloomadega. Ulukite jaoks võrdub üle ääre ajav prügikast või rikkaliku sisuga kompostihunnik sõltuvust tekitava isekattuva toidulauaga,» selgitas Heinmets.

Mida rohkem on toidujäätmeid kättesaadaval, seda enam need jäätmed loomi kohale meelitavad. Nii hakkavad loomad end linnakeskkonnas üha paremini tundma ning muutuvad kiiresti inimtekkelistest toidujäätmetest sõltuvaks.

«Vaevalt, et ilvesed toidujäätmete peale linnadesse tulevad, küll aga meelitavad toidujäätmed linnadesse näiteks jäneseid, kelle järel tulevad ka ilvesed,» juhib metsloomaühingu juhatuse liige Virge Võsujalg tähelepanu inimeste põhjustatud ahelreaktsioonile.

Eestis visatakse igal aastal ära umbes 167 000 tonni toitu, mis ülitundliku haistmismeelega loomi paratamatult üle linna asuvate avatud prügikastide juurde tõmbab. «Toiduraiskamist piirates aitame vähendada ka metsloomade kohanemist linnakeskkonnaga. Konkreetseid samme toidu prügikasti mitte sattumiseks ja sealt loomade toidulauale jõudmiseks saab astuda iga inimene, aga ka kaubandussektor tervikuna,» lisas Heinmets.

Eesti metsloomaühing on vabatahtlikest koosnev organisatsioon, mis tegutseb annetuste toel. Vaata toetamise kohta infot SIIT.

Mida teha, kui kohtud linnas segadusse sattunud või kannatada saanud metsloomaga?

• Vigastatud või linna eksinud looma leidmisel tuleks helistada Riigiinfo ööpäevaringsel valvetelefonil 1247 ning kirjeldada olukorda. Sealt antakse juhised edasiseks tegutsemiseks.
• Linna sattunud suurulukite loodusesse tagasi aitamisega tegeleb lisaks ka Päästeamet. Teateid võetakse vastu ka telefonil 112.
• Kui leiad abi vajava linnu või looma, võid võtta ühendust ka Eesti Metsloomaühinguga telefonil 5632 2200.