Nägemispuudega kassid ei ole varjupaikades just kõige populaarsem sihtrühm. Tihti jäävad nad oma kodu ootama väga kauaks, sest inimesed kardavad, et elu pimeda kassiga on raske. Pimeda kassi eest hoolitsemine ei ole aga sugugi nii keeruline, kirjutab Tartu Kassikaitse.
Kui vanahärra Sebastian Tartu Kassikaitse hoole alla jõudis, olid ta silmad nii halvas seisus, et kõige parem, mida arst teha sai, oli need eemaldada, et ta enam valu ei tunneks.
Sebastiani kuulutust nägi Anneli, kellel 20 aastat tagasi oli diagnoositud kassiallergia. Aastaid oli ta igatsedes Tartu Kassikaitse ja teisi kasse päästvate organisatsioonide portaale vaadanud ja kui Sebastianit nägi, tuli otsus kiiresti: proovime! Õnneks ei löönud allergia enam välja ja Sebastian sai endale suurepärase kodu.
Kuigi pimeda kassi eest hoolitsemine võib kõlada hirmuäratavana, kuna ilmselt vähestel on see kogemus, on asi lihtsam, kui kõlab. Siiski, mõned nipid ja tähelepanekud on olulised. Anneli jagab oma trikke ja soovitusi, kuidas ta aitas Sebastianil uue koduga kohaneda, millised on väljakutsed ja kuidas nendega toime tulla. Loodame, et see julgustab sindki võtma nii vanemat kui ka näiteks pimedat kassi. Kassikaitses on praegu üks pime kass kodu ootamas.
Loe ka seda: PÄEV KASSIKAITSE RINDEL 〉 Juhuse läbi kassipäästjaks saanud Krislin: ma ei taha ühtki looma piinlemas näha
Uue koduga kohanemine: kuidas leiab pime kass WC ja toidu?
Otsustasime ta saabumisel panna ühte kindlasse tuppa, kus ta magas ja kus olid ka liivakast ja sööginõud. Esimesed korrad pidime teda aitama. Tõstsime vetsu, nõude juurde ja voodisse/esikäpad voodiäärele. Ülejäänud kaardistamise ja navigeerimise tegi ta ise. Alustas mööda seina liikumisega ja kui vurrudega tajus, et takistus on ees, läks teist teed.