Loodusgiid ja -fotograaf ning MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp rääkis Lemmiku portaalile lähemalt kohtumisest nelja noore hundiga, mille käigus õnnestus tal neid lähedalt jälgida üle tunni aja.
VIDEO ⟩ Haruldased kaadrid: Eesti naisel õnnestus hundikutsikaid väga lähedalt filmida
«Kohtumine oli juhuslik, ma eeldasin, et nad võiksid heinamaale tulla, kuid kindel ma ei olnud. Käisin neid ka varem ootamas, kuid tulutult,» ütles Lopp. Seekord ei tulnud isegi aga kaua oodata, kui hundid juba platsis olid. «Olin väga üllatunud. Hundid ilmusid justkui ei kuskilt põllule,» rääkis Lopp kaadritest, mille filmis eelmise aasta oktoobrikuus Kesk-Eestis.
Vaata videot siit:
Kuidas õnnestus seesugused kaadrid jäädvustada?
Antud kohtumine leidis aset üsna ebatavaliselt, sest ma ei pidanud isegi poolt tundi istuma ja ootama. Olin väga üllatunud. Hundid ilmusid justkui ei kuskilt põllule. Alguses unustasin statiivi autosse ja poolel teel mõtlesin, kas ikka viitsin tagasi minna statiivile järgi. Hea, et laiskus peale ei jäänud, sest ilma statiivita filmida oleks olnud üsna võimatu. Filmimisel kasutatav statiiv ei olnud just kõige õigem, aga kõige parem varustus on just see, mis parajasti kaasas.
Ma teadsin, et piirkonnas on hundipesakond, kuid täpset asukohta on alati keeruline paika panna, eriti kui nad on sellises vanuses nagu videol näha. Tegemist oli oktoobrikuuga ja hundid vanuse poolest kõigest 6-7-kuused, kuid sellises vanuses nad rändavad vanematega jahiretkedele kaasa ja ei ole enam väga paiksed.
Kuidas teil õnnestus huntidele niivõrd lähedale pääseda?
Lähedale saamiseks peab tundma loodust, peab oskama mõelda strateegiliselt, tundma hunte läbi ja lõhki. Teinekord on ka pime õnn, mis aitab, aga antud juhul valisin ma ka tuule suuna järgi, kuhu ootama jääda jne. Samuti peab kasutama muid nippe, mida loodusfotograaf teadma peab.
Miks on filmitud kaadrid niivõrd haruldased?
Eestis pole just väga palju kordi filmitud hunte ja lausa hundikarja. Rajakaamerasse on ikka neid jäänud, kuid filmitud on neid vähe. Minule teadaolevalt ei ole Eestis hundikarja väga palju filmitud, ühte inimest tean, kes on veel filminud.
Video all oli kirjas, et vaatlesite hunte üle tunni. Millised olid olulisemad tähelepanekud?
Videol nähtav on väike osa sellest, mida mina nägin. Enamus aja nad siiski pikutasid, ootasid ilmselt vanemaid, kaevasid hoolega mullamuti auke lahti, mõni püüdis hiiri, istusid ja uudistasid ümbrust.
Tore oli vaadata ka hetke, kui teisel pool põldu ilmusid välja kits ja sokk. Kutsikad põrnitsesid neid ka, kuid huvi nende vastu tol hetkel ei näidanud. Lõpuks läks pimedaks ja minust hundid sinna põllule jäidki. Jääb vaid ette kujutada, mida nad seal veel tegid. Kindlasti ilmusid mingi hetk ka vanemad. Koos rõõmustati, mängiti ja hullati kuni päiksetõusuni mil magama suunduti.
Antud karjas oli neli kutsikat ja üks nendest on siiani karja liige koos uute käesoleva aasta kutsikatega. Teistest kutsikatest ma ei tea, neid enam pole, vähemalt antud piirkonnas. Eeldan, et nad pigem on siit ilmast lahkunud, sest rajakaamerasse jäi hiljem eelmine talv samas piirkonnas mitu tugevas kärntõves kutsikat. Alla aasta vanuselt ei minda ka karja juurest minema, tavaliselt lahkuvad vanemad kutsikad karjast umbes 2-3 aastaselt.
Jaga meiega oma lugu!
Kui ka sinu kaamera ette jääb mõni põnev kohtumine metsloomaga, jaga seda ka meiega meiliaadressil lemmik@postimees.ee, kirjeldades lühidalt, kuidas ja kus kandis foto/video sündis.