«Minu mitme aasta praktika hundipesakondi jälgides näitab, et pesakonnad on tihti vaid 3–5-liikmelised ja üksikuid hunte väga ka ei liigu. Eestis on karjad nii väikesed, et huntidest on defitsiit,» kirjutab loodusgiid ja -fotograaf, keskkonnakaitsja ning MTÜ Eesti Suurkiskjad koordinaator Eleri Lopp.

31. oktoobril vahendas Eesti Jahimeeste Selts valeinfot, mida levitasid ka mitmed meediaväljaanded (loe siit). Seal esineb minu hinnangul valeinfo, et Rootsis on 460 hunti. Tegelikult on heal juhul 400, sest kuus karja kütiti talvel ära ja seda ei ole arvesse võetud. Rootsis hinnatakse arvukust perioodil 1. oktoober – 31. märts. Seega, isegi kui kuus karja talvel maha lastakse, autoteedel surma saavad jne, ning nende jäljed loendatakse, siis neid arvestusest maha ei võeta. Samuti oli Eesti Jahimeeste Seltsi levitatud infos vale, et avalik arvamus on hundi vastu. Tegelikult näitavad mitmed Rootsis 2018. ja 2021. aastal tehtud uuringud ja küsitlused, et inimesed toetavad ülekaalukalt hunti ja nende suhtumine neisse on positiivne.

Huntide arvukus küsitav