Lootus sureb viimasena: Bruno on Valga varjupaigas oma kodu oodanud üle 3 aasta

Maarja-Liis Orgmets
, Lemmiku portaali toimetaja
Copy
Bruno
Bruno Foto: Varjupaikade MTÜ

8-aastane Bruno on kodu oodates Valga varjupaigas, kuhu ta sattus pärast peremehe lahkumist, veetnud juba kolm aastat ja kaks kuud, sest just eakatel loomadel on väga raske uusi kodusid leida. 

Pärast peremehe lahkumist ei ole Bruno elu olnud kerge. Esialgu kandsid koduvalvuri eest hoolt naabrid, kuid koer soovis saada ka jalutama ning nii varjupaiga töötajad ta üksinda uitamast leidsidki.

Kui veidi aega varjupaigas oli veedetud, võeti Bruno korra uude perre, kuid koera ja pere elustiilid ei sobinud kokku ning nii toodi Bruno varjupaika tagasi. Bruno on suur ja väga laheda välimusega koer oma parimates aastates. Bruno on rõõmsameelne, nutikas ja õpihimuline ning ta armastab inimeste seltsi. Koerale meeldib, kui temaga tegeletakse ja teda koolitatakse, üksi õue konutama ta ei sobi.

Bruno unelmate kodul on ümber aed, kus ta saab vabalt ringi joosta. Et maailm on hoopis suurem kui koduaed, siis kindlasti vajab Bruno ka jalutuskäike, kus oma vaimu teritada. Jalutuskäigul on Bruno jõuline, kuid oskab rihmas ilusti liikuda ja jälgib inimese juhendamist. Vaata ise siit videost järgi:

Oma inimeste suhtes on see majesteetlik koer üdini lojaalne ja ustav, kuid täiskasvanute kõrval ta peres lapsi ja loomi näha ei soovi, see ajab teda liigselt ärevusse. Bruno soovib olla see üks ja ainus rahulikus keskkonnas. Inimeselt vastu saada soovib ta mõistmist ja kohanemiseks aega, sest kunagi on teda juba alt veetud. Kui kord koera usaldus on võidetud, on see sõprus igavene.

Kui soovid vahva Brunoga Varjupaikade MTÜ Valga varjupaigas tutvuda, siis täida esmalt sooviavaldus siin.

Vanemad koerad ootavad tihti varjupaikades oma inimest ebaõiglaselt kaua. Seetõttu tähistab Varjupaikade MTÜ taas novembris 5+ koerte kuud, et julgustada inimesi andma uut võimalust väärikas eas koertele. Tutvu kõikide kampaanias osalevate koertega siin.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles