Selgusid aasta kõige loomasõbralikum ja loomavaenulikum tegu

Pilt on illustreeriva tähendusega. Foto: Shutterstock

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) korraldatud internetihääletusel valiti 2022. aasta loomasõbralikuks teoks Kihnu kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon. Aasta loomavaenulikuks teoks hindasid hääletajad Tartu varjupaiga otsuse eutaneerida 21 päästetud koerast 13 juba esimesel päeval.

Aasta loomavaenuliku teo juures tõid inimesed välja just asjaolu, et varjupaik, mis peaks andma loomadele uue võimaluse, pani päästetud koerad magama juba varjupaika saabumise päeval ega andnud loomadele võimalust ennast tõestada või mujalt abi saada, kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

«Loomasõbraliku teo puhul pidasid inimesed oluliseks loomaarstide tahet oma vaba aega ja ressursse panustada ja loomulikult ka seda, et suur töö sai tehtud,» ütles Järvsoo.

Loomasõbraliku teo kategoorias käis tihe rebimine. Esimest ja teist kohta eristab vaid 12 valija hääl. Valituks osutunud Kihnu kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon sai 36 protsenti ehk 720 valija hääle. Hiljuti toimus Kihnul ka juba teine sarnane aktsioon ja nüüd on saarel 53 steriliseeritud ja kastreeritud kassi.

Teise koha pälvis Raplamaa laste tegu, kes kutsusid vigastatud kurele appi politsei. Seda tegu hindas kõrgelt 708 inimest. Päästetud linnul oli korralik põrutus, millest taastumine võttis aega nädala, seejäel sai kurg oma teed jätkata. Lapsed päästsid kure elu, sest kui keegi poleks teda märganud ega aidanud, oleks ta seal ka oma lõpu leidnud.

29 protsenti häältest sai loomaarstide abi Ukraina põgenike loomadele. Aidatud on loomi vaktsineerimistega, lemmikloomapassidega kui ka steriliseerimise ja kastreerimisega.

Varjupaiga ebaeetiliseks peetud otsus

Loomavaenuliku teo tiitli pälvis kindla edumaa, 883 häälega Tartu varjupaiga otsus eutaneerida 21 päästetud koerast 13 juba esimesel päeval.

«Looma eutaneerimine ei ole iseenesest alati halb otsus. Arvestades meie mitte just head loomapidamiskultuuri, mille tõttu on meil endiselt palju kodutuid ja probleemseid loomi, on see meie ühiskonnas vahel ainuke viis looma aidata. Kuid loomasõpradele ja -kaitsjatele jäi arusaamatuks otsus panna loomad magama kohe esimesel päeval,» selgitas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu. Ta lisas, et kaheksa koera jäi varjupaika ja neile otsitakse uut kodu.

Põllumajandus- ja toiduamet varjupaiga tegevuses siiski rikkumist ei tuvastanud, kuid loomasõpru jäi vaevama küsimus, kas selline teguviis on eetiline.

Teisele kohale jäi jõhker kurgede tapmine Järvamaal ning selle teo hääletas maha 623 inimest. Kahjuks ei ole kurgede tapjat veel leitud.

29 protsenti valijatest hindas loomavaenulikuks teoks vana, haisva ja nõrkenud koera hülgamise. Loomapäästegrupi hoole all läbis koer paar operatsiooni ja on nüüd õnnelikult uues kodus. Looma hüljanud ja hooletusse jäetud koera pere vastutusele võtmisega tegeletakse.

Eesti Loomakaitse Selts tänab kõiki hääletajaid ning soovib palju õnne Helen Valgule ja Tiina Toometile, kes loomaarstid ja nende abilised kokku kutsusid ning Kihnus suure töö ette võtsid.