/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
/nginx/o/2022/11/02/14935526t1hb732.jpg)
Vabatahtlikel kalakaitsjatel on käes unetud ajad, sest lõheliste kudeaeg viib neid jõgede äärde valvesse kalu röövpüüdjate eest kaitsma. Kalakaitsjatega lõi hiljuti Keila-Joal ja Vasalemma jõe ääres kampa ka keskkonnaminister Madis Kallas.
KALADE EEST VÄLJAS ⟩ Lõheliste kudeaeg toob jõgede äärde valvesse ka vabatahtlikud kalakaitsjad (2)
Kudema suunduvad lõhelised on röövpüüdjatele lihtne saak ja seepärast vajavad kalad sel ajal spetsiaalset kaitset. Keskkonnaminister Madis Kallas ühines kalakaitseaktsiooniga, et anda oma panus ja tutvuda vabatahtlike töö köögipoolega.
«Röövpüüdjate tabamisest räägitud lood ja kalakaitsjate kogemused selles vallas kuuluksid justkui ajalehe krimirubriiki,» ütles keskkonnaminister pressiteate vahendusel.
Kallase sõnul on aastaid kestnud kuderahu valvamine koos muude tegudega rändekalade hüvanguks andnud tulemusi ja lõheliste arvukus on kasvanud. Ministri sõnul annab vabatahtlike töö ka riigile innustust paisude likvideerimise ja veekogude puhtuse nimel tegutseda, mis samuti kalarikkust tõstavad.
/nginx/o/2022/11/02/14935532t1h5bbb.jpg)
Vabatahtlik kalakaitsja Oliver Meindok ütles, et nende seas on väga erinevate elualade inimesi, keda kõiki iseloomustab kalakirg ja loodusearmastus. «Röövpüüdjate peletamiseks või kinnipüüdmiseks kulunud töötunnid korvab ausalt püütud kalasaak ja nauding looduses viibimisest. Meie kõigi soov on kalavarusid suurendada,» sõnas Meindok.
Vabatahtlik kalakaitse teeb kalavalves koostööd politsei ja keskkonnaametiga, olles lõhejõgede ääres nende silmad ja kõrvad. Keskkonnainspektorid algatasid mullu lõhe kudeajal lõhejõgedel 152 väärteomenetlust, ka tänavu on juba röövpüüdjaid tabatud.