N, 9.02.2023

PILDID ⟩ Selli-Sillaotsa matkarajal tervitab matkajaid hullunud metsis

lemmik.postimees.ee
Selli-Sillaotsa matkarajal tervitab matkajaid hullunud metsis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Metsis matkarajal.
Metsis matkarajal. Foto: Viljam Takis, Piia Serk

Möödunud laupäeval otsustasid kaks Postimehe lugejat Selli-Sillaotsa matkarajale värsket õhku nautima minna, kuid avastasid enda eest palumännikust ootamatult ühe metsaasuka. Looduskaitsealale, mis on tuntud ka oma rohkete jõhvikakohtade poolest, oli tulnud matkaselle tervitama puhevil sulgedega raevukas metsis.

Loodussõprade Viljami ja Piia sõnul polnud võimalik matkateed jätkata, kuna metsis naksutas nokka, ajas end puhevile ning hakkas nende suunas pahaendeliselt kiiresti liikuma. Matkajad taandusid seepeale rajalt mustikavarte vahele ning vahva lind jätkas oma laupäevaseid tegevusi. Külalised matkarajalt minema peletatud, asus metsis raja ääres kasvavaid marju nosima. Õnneks polnud fotogeeniline lind enam nii raevunud ning temast õnnestus teha ka mõned kaunid fotod.

Metsist kutsutakse ka mõtuseks.
Metsist kutsutakse ka mõtuseks. Foto: Viljam Takis, Piia Serk

Looduskalendri andmetel kutsutakse hulluks metsiseks tavapäratu käitumisega lindu, kes ilmub vahetevahel inimasulatesse, kuid ta võib ka metsas inimese suhtes päris ähvardavalt käituda. Hiiumaal kohati metsisekuke sarnast käitumist 1938. aastal, mandril alles aastal 1961 ning hullu metsisekana 1964. aastal. Hullude isas- ja emaslindude hinnangulist suhet võiks pidada umbkaudu 2:1, sellise käitumisega linde kohatakse aastas kuni kümmekond.

Niinimetatud hullud linnud elavad erakutena või liiguvad liigile täiesti võõras ümbruses. Arvatakse, et kirjeldatud käitumist põhjustab hormonaalse regulatsiooni häire, kuid teadlasetel puudub teave, kas lind paraneb hullusest, kui leiab endale sobiva elupaiga. Enamasti kohatakse hullunud metsiseid kevadel või sügisel.

Märksõnad
Tagasi üles