Kiputakse ütlema, et rästiku tunneb ära seljal oleva siksakilise mustri järgi, ent tegelikkuses võivad nii rästik kui nastik värvitoonilt ja mustrilt isenditi erineda ja olla üksteisega küllaltki sarnased. Küll aga on nastikul alati kukla piirkonnas heledad kollakat tooni laigud. Kui maol laike ei ole, on tegemist rästikuga.
Maoga kohtumine on kindlasti ehmatav, aga kui aeda on kolinud nastik, soovitavad spetsialistid maoga lihtsalt harjuda. Nastik hävitab paljusid kahjureid ning on aiapidajale sama kasulik kui siil.
Kui aiapidaja on kindlaks teinud, et aia on koduks valinud rästik, tuleb leida maost vabanemiseks võimalikult ohutu viis. Rästiku mürk ei ole küll üldjuhul surmav, ent võib siiski olla ohtlik – eriti kui peres elavad väikesed lapsed, vanurid või koduloomad. Samas tasub teada, et rästik kardab inimest rohkem kui inimene teda ning madu hammustab vaid siis, kui talle peale astuda või teda katsuma minna.
Olles kord aias rästikuga kokku puutunud, tuleb tõenäoliselt kohtumisi ette veelgi, kuna paikne rästik veedab terve elu liikudes ainult umbes 100 meetri raadiuses. Vanarahvas räägib kõiksugu lõhnadest ja taimedest, mis pidavat rästikuid peletama, ent spetsialistide sõnul on sellised lood müüdid. Kuna maod reageerivad vibratsioonile, võib olla kasu mutipeletajatest, aga ainus kindel viis rästikust vabaneda on ta ohutult koduaiast eemale toimetada.
Rästiku püüdmisel soovitavad spetsialistid oma võimeid ausalt hinnata ning vajadusel abi küsida. Näiteks tuppa sattunud rästiku püüdmiseks tasub appi kutsuda päästeamet. Aias või kasvuhoones peesitava rästiku püüdmiseks tuleks kasutada reha või pakse töökindaid ning tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse. Madu tasuks toimetada kodust paari kilomeetri kaugusele ning siis uuesti vabadusse lasta – nii kaugelt paikne rästik enam aeda tagasi ei tule.