Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, kui oluline on võimaldada oma lemmikloomale liigiomased tegevused. Looma keskkonna hoidmine huvitavana aitab parandada tema heaolu.
TASUB TEADA ⟩ Kavalad nipid, mis aitavad ennetada lemmikul käitumisprobleemide teket
Mida tähendab looma keskkonna rikastamine? Looma keskkonda kujundatakse ja muudetakse selliselt, et see kutsuks esile liigiomast käitumist, julgustaks tegema valikuid iseseisvalt, motiveeriks teda liikuma ja esitaks vaimseid väljakutseid.
Oluline on pakkuda loomale ka valikuvõimalusi. See annab neile rohkem kontrolli ümbritseva üle ning vähendab ka stressi tekkimise riske.
«Lemmiklooma keskkonna rikastamine aitab vähendada tervise kui ka käitumise probleemide tekkimise võimalust. Viimane on ka üks peamisi põhjuseid, miks inimesed oma loomast loobuvad. Kuid sageli loomaomanik ei adu, et probleemi oleks saanud ära hoida,» kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Elis Järvsoo.
Looma keskkonna rikastamine ei ole keeruline ega pea olema ka kulukas. Lemmikloomakauplustes müüakse toredaid vidinaid, kuid see ei ole ainus viis, kuidas loomale vaheldust ja põnevaid tegevusi pakkuda.
Võimalusi, kuidas loomale põnevust pakkuda, leidub palju.
- Toidu peitmine. Mitmetele liikidele pakub huvitavat tegevust toidu otsimine või selle kättesaamine keerulistest kohtadest. Näiteks võib koertele visata maiused laiali muru või koheva vaiba sisse. Sealt on neil neid tore ninaga nuuskides otsida.
Kassidele võib meisterdada tualettpaberirullidest nii-öelda kärje ja sinna aukudesse pista midagi maitsvat, mida kass saab käpaga välja tõmmata.
Loomaaedades on populaarne kuuma ilmaga pakkuda oma asukatele jääkuubiku sees toitu. Selle triki üle rõõmustavad ka kodused lemmikud.
Kui lemmikut ei motiveeri toit, siis võib peita ka mänguasju või midagi muud. - Uue triki õpetamine või koos tegutsemine. Uute harjutuste juurutamine stimuleerib looma meeli, tugevdab sidet omanikuga ning aitab teatud eluolukordades looma hallata. Trikid ei ole mõeldud ainult koertele ja kassidele, ka mitmed teised liigid teevad neid meelsasti kaasa.
Kui loomal ei ole tuju õppimiseks, siis võib temaga niisama jalutada ja uusi kohti avastada või ehitada talle midagi peal või läbi ronimiseks. - Sotsialiseerumine. Soov sotsialiseeruda oleneb liigist, mõni ei vaja seda peaaegu üldse. Kuid kindlasti vajavad seda kõik karjaloomad. Selliseid loomi ei tohiks ka üksi pidada. Koer on küll erand, sest tema jaoks piisab ka ainult inimesest. Kuid liigikaaslastega suhtlemine on ka koerale juba varases eas väga oluline.
Tegevusi valides tasub lähtuda liigist ehk tema loomuomastest igapäevatoimingutes. Kes tahab kaevata tunneleid või urge, kes tahab ronida puu otsas, kes tahab ujuda, kes tahab pidada jahti või otsida toitu, kes tahab midagi põnevat närida ja kes liigikaaslastega sotsialiseeruda.
«Loomulikult ei tasu keskkonna rikastamisega üle pingutada. Loomadel ei ole vaja kogu aeg midagi teha, neile tuleb anda aega ka igavlemiseks ja puhkamiseks ning mis iganes muudeks mitte nii aktiivseteks tegevusteks,» lisas Järvsoo.
Loomakaitse selts palub kõigil loomaomanikel oma lemmikule vaheldust pakkuda ja temaga koos põnevaid tegevusi ette võtta. See aitab parandada ja hoida looma ja inimese vahelist sidet ning säilitada looma vaimset ja füüsilist tervist.