Vereta jahi võidutöö, Vene rulett Eesti suurima kiskjagaFoto: Olavi Hiiemäe
Vereta Jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Võistluse eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid. Vereta Jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.
Jahil osales kokku 27 loodusfotograafi, kelle esitatud töödest valis žürii näitusele välja 67. Sügisel hakkavad pildid elama oma elu mööda Eestimaad ringi rännates. Kõige meisterlikuma töö eest saab fotograaf pähe Vereta Jahi rändkarika sarvilise viikingimütsi kujul, mis kannab kõikide Vereta Jahi meistrite nimesid.
Loodusfotovõistluse Vereta Jaht tänavuseks võidutööks valiti Olavi Hiiemäe foto urahtavast karust. Mees kirjeldas oma võidupildi saamislugu nii: «See oli viimane hetk, mil taipasime mõlemad, et turvalisest vahemaast on saanud ebaturvaline. Kuulda umbes 30 meetri kaugusel seisva meie metsade suurima kiskja nuuskimist ja sellele järgnenud hoiatusurhatust ning näha teda okste ragisedes tihnikusse punumas... on tempel mällu igaveseks.»
Metskits. «Teise jahipäeva õhtul jalutasin mööda põlluvaheteed auto poole, kui märkasin metsa servas kitse. Nagu metskitsedega ikka, liikumatult seistes ei märka ta inimest. Nii sain teda vaikselt pildistada, kuidas ta tulikatega maiustas.»Foto: Andres Killing
Vereta Jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti taaskord traditsioonilisel ajal ja kujul. Maikuu eelviimasel nädalavahetusel toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati Alutaguse rahvuspargile omaseid liike, kellest mitmeid mujalt piirkondadest nii kergelt ei leia.
RMK ja Overalli korraldatavast fotojahist võttis osa 37 fotograafi, kel õnnestus jäädvustada nii kiskjaid, suur- ja väikeulukeid, haruldasi linde kui ka putukaid, mõnel üksikul jäi kaamera ette isegi lendorav.
Tänavuse aasta Vereta Jahi saakloomaks oli pruun karu. Kogu Vereta Jahi veerandsajandi pikkuse ajaloo jooksul pole kunagi nähtud ja pildile saadud niipalju karusid kui tänavu.
«Häid pilte oli palju, kuid seekord jäid žüriile silma 20 fotot karudest, mille hulgas oli ka võidupilt. Peaauhinna ehk sarvilise viikingimütsi ning auhinna Overallilt pälvis Olavi Hiiemäe fotoga, millel on jäädvustatud hetk piltnikule ohtlikult lähedale jõudnud urahtavast karust. Seekord tõi meistritiitli selle aasta Vereta Jahi jahiloom ja muidugi ka aasta loom. Seda juhtub ikka väga harva, kui jahilooma pilt toob ka meistritiitli,» lausus Tiit Hunt.
Lendorav piilumas pesaaugust. «Mõne looma või linnuga tekib eriline side. Mul on selleks lendorav. Öise eluviisiga lendorava pildile saamine on olnud unistuste listis juba mõnda aega. Sättisin kaamera statiivile ning pildiotsijast läbi vaadates märkasingi natukese unise olemisega tegelast pesaaugust välja piilumas. Rõõm oli suur.»Foto: Meelis Kalev
Lisaks andis žürii eriauhinnad järgmistele loodusfotograafidele:
RMK auhind – Meelis Kalev. Lendorav
Ajakirja Eesti Loodus auhind – Remo Savisaar. Munavaras
Ajakirja Eesti Mets auhind – Olavi Hiiemäe. Laanepüü
Ajakirja Horisont auhind – Olavi Hiiemäe. Vihitajad
Ajakirja Eesti Jahimees auhind – Ingmar Muusikus. Metsnugis
Eesti Jahimeeste Seltsi auhind – Richard Viidalepp. Ilves
Tallinna Loomaaia auhind – Mart Arrak. Karu
Hotelli Pesa auhind – Andres Killing. Suur-kirjurähn
Looduse Omnibussi auhind – Remo Savisaar. Metssiga pisikesega
Vereta Jahi parimaid pilte saab näha kogu ööpäeva avatud välinäitusel RMK Metsamaja (Toompuiestee 24, Tallinn) hoovis kuni septembrikuu keskpaigani. Galerii auhinnatud fotodega leiab RMK Flickrist.