R, 9.12.2022

TASUB TEADA ⟩ Suvised ohud, mis lemmikloomaomanikud eriti valvsaks peaksid tegema

Gerlin Järvela
, PetCity loomaarst
Suvised ohud, mis lemmikloomaomanikud eriti valvsaks peaksid tegema
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Suve saabudes tasub lemmiklooma omades läbi mõelda mõned olulised asjad, millega teistel aastaaegadel nii palju kokku puutuma ei pea. Suvel reisitakse loomadega rohkem, seetõttu on võimalikke kokkupuuteid ohtudega samuti enam.

Rästiku ja nastiku hammustus

Nii kevade saabudes kui ka suvel näeme paraku tihti kliinikus koeri ja ka kasse, kes on saanud hammustada rästikult. Alati ei pruugi see olukord olla eluohtlik, kuid kontrollida tasub sellegi poolest. Isegi kui hammustus on olnud ilma mürgita, siis valulik on see loomale ometi. Samuti tuleb hammustuse kohta jälgida, kuna isegi kui mürki ei ole haava sattunud, siis rästikult võib haava sattuda siiski baktereid, mis võivad hammustuse koha muuta põletikuliseks.

Halvematel juhtudel võib hammustus tekitada loomadel allergilist reaktsiooni ning sellega kaasnevalt hingamisraskusi. Eriti kui hammustus saadakse näo või kaela piirkonda. Samuti võib rästikumürk looma kehas tekitada hüübimishäireid, mis vajab kindlasti ravi ja mõningatel juhtudel isegi vereülekannet.

Loomulikult ei ole väga lihtne looma rästiku eest kaitsta, aga kui hammustus on toimunud ja lemmiku enesetunne halveneb, siis kliinikusse kontrolli tasub igal juhul minna.

Mesilased, herilased ja vapsikud ning puugid

Tihti on ka juhtumeid, kus meie lemmikud puutuvad kokku erinevate nõelavate putukatega. Nemad on pigem ohtlikud neile, kes on allergilisemad, kuna tundlikumatel loomadel võivad nad halvematel juhtudel samuti hingamisraskust ja paistetust põhjustada. Õnneks piirdub asi enamasti valuliku nõelamise kohaga ning möödub ise.

Putukatest ja parasiitidest rääkides peab kindlasti mainima ka puuki. Õnneks ollakse üsna teadlikud sellest, et puugid võivad meie loomadele haiguseid kanda. Puuke lihtsalt vältida on praktiliselt võimatu, seega parim lahendus on kasutada alates kevadest kuni sügiseni puugitõrjeks mõnda vahendit. Valikus on nii turjatilgad, tabletid kui ka kaelarihmad. Nende seast tuleb leida oma loomale sobivaim variant ja kui ei tea, mida oma looma puhul eelistama peaks, siis selles oskab aidata kindlasti loomaarst.

Suvekuumus ja rand

Kui olete loomaga kuuma ilmaga väljas, siis alati tagage, et teil oleks tema jaoks vesi kaasas. Samuti pakkuge loomale võimalust olla varjulises kohas. Näiteks rannas käies. Meie võime nautida tunde päikese käes lebamist ja loomulikult on koer truult meie kõrval, kuid reaalsuses ei ole palju neid koeri, kes sellist lauspäikest naudiksid.

Kui varjulist kohta ei ole, siis võiks kaasas olla näiteks rannatelk, kus koer saab olla ning kuhu saab talle panna vee ning märjad rätikud. Hea valik on ka jahutusvest või matt, mis on tõhusad vahendid, et loomale kuuma ilmaga leevendust pakkuda.

Rannas olles võib tunduda ahvatlev lasta loomal juua merevett, kuid see ei ole kõige parem mõte. Merevesi on soolane ning sellise soolase vee joomine põhjustab tervisehädasid. Kergematel juhtudel oksendamist ja kõhulahtisust, kuid raskematel juhtudel ja suuremates kogustes tarbides, lausa krampe ja surma.

Sinivetikas ja veelembelised koerad

Kusjuures tegemist ei ole tegelikult vetikaga, vaid hoopis tsüanobakteriga, mis toodab toksiine. Loom ei pea tarbima üldse palju vett, kus sinivetikas levib. Piisab isegi sellest, kui ta on ujunud sinivetikases vees ning hiljem lakub oma karvu.

Sümptomid võivad olla näiteks oksendamine, kõhulahtisus, loidus, šokk, ilavool. Sinivetika mürgistus on äärmiselt ohtlik ning selle kahtluse korral on ainuõige pöörduda koheselt kliinikusse. Võimalusel kiirelt enne koer puhtaks pesta, et takistada tal rohkem sinivetikat sisse süüa.

Suvekuumus autos ja toas

Kuum ilm ei tee paha ainult õues olles. Kindlasti ei tohiks jätta kuumal suvepäeval lemmikut autosse. Võime küll mõelda, et käime kiirelt poes ära, kuid me peame endale teadvustama, et sooja suveilmaga muutub juba kümne minutiga auto sisetemperatuur talumatuks.

Usun, et sellist abitut ja rasket tunnet ei taha ükski loomaomanik oma lemmikule põhjustada, mida loom peab kinnises ja kuumas autos taluma. Kui kahtlustate, et koeral on tekkinud kuumarabandus, siis ainuke variant on pöörduda kiiresti kliinikusse.

Kuumarabandusele viitab näiteks väga kiire hingamine, nõrkus, oksendamine, kõhulahtisus, tasakaaluhäired jne. Kui loomal on tekkinud kuumarabandus, siis ise see ei lahene ja pelgalt jahutamisest ei piisa. Selline olukord vajab kohest ravi ja ilma selleta võib loom surra.

Loomulikult on paljud lemmikud päeval üksi kodus ning nagu teame, siis päev läbi aknaid kinni hoides lähevad toad väga soojaks ja umbseks. Siin on mitu asja, mida tähele panna. Loomulikult saab aknaid lahti hoida, kui meil on kodus näiteks koer, kes mitte kuidagi aknani ei ulatu ega aknalauale pääse. Samas sealt kaudu võivad pääsevad sisse putukad, keda koer võib hakata püüdma. Kui tegemist on mõne nõelava putukaga ja meie loom on tundlik, siis võib juhtuda, et loom saabki nõelata ning jääb veel tundideks tervisehädaga üksi koju.

Parem variant on tagada koerale kindel varjuline koht, kus me teame, et päike peale ei paista ja on jahedam, enamasti näiteks vannituba. Ja loomulikult tasub suvel panna loomale ette pigem rohkem vett, et saaksime kindlad olla, et see päeva peale otsa ei saa.

Oluline info puuriloomade omanikele:

Kuuma ilmaga on oluline tähelepanelik olla ka neil, kellel on kodus mõni väiksem lemmikloom, kes elab puuris. Puuri peab asetama sellisesse kohta, kus päeva jooksul pole hetkegi, kus puuri peale paistab lauspäike ja loomal ei ole varjumise varianti. Vastasel juhul võib selline olukord kiiresti väiksele lemmikule saatuslikuks saada.

Oluline info kassiomanikele:

Kui sul on kodus aga kass, siis ei tohiks mitte kunagi aknaid lahti jätta. Aknad, mis avanevad nö tuulutusasendisse on kassidele eluohtlikud. Kassid püüavad sealt kaudu välja pääseda, kuid vajuvad kitsasse vahesse kinni ning juba minutitega saavad eluohtliku vigastuse ning jäävad halvatuks. Kui juhtub veel see, et kass on seal pikemalt kinni, sest keegi neid sealt ei avasta, siis kahjuks lõppeb see alati kassile kõige halvemini. Aknaid ei tasu ka mõnes muus asendis ilma järelvalveta avatuna hoida. Isegi kui tavaliselt ei ole kass aknataguse maailma vastu huvi tundnud, siis näiteks akna taga lendavad linnud võivad siiski jahiinstinkti käivitada ja kui ta ikkagi suure hooga läheb neid püüdma võib juhtuda halvim ning kass kukub aknast välja. Kahjuks näeme suvisel ajal selliseid traagilisi juhtumeid lausa igapäevaselt.

Kuum asfalt

Kui lähete koeraga kuumal suvepäeval õue jalutama ja teete seda teel, kus on kivikate või lausa tume asfalt, siis tasub oma käega seda teed katsuda. Kui tee tundub käele tuline, siis on see liiga kuum ka koera käppadele.

Käpapadjandid on väga tundlikud ja õrnad ning sellise tee peal ei tunne koer jalutuskäigust mingit rõõmu. Raskematel juhtudel võivad käpapadjandid isegi kahjustada saada. Loomulikult ei tohiks koeraga kõndida värskel asfaltil. Teame ju, kuidas see sulab ja jalanõude külge kleepub. Samamoodi jääb see ka koera käppadele kinni ning põhjustab talle suurt valu. Selle puhastamine pärast on samuti keerukas ja ebamugav.

Kokkuvõtteks katsume alati mõelda paar sammu ette ning üritame teha endast kõik oleneva, et meie lemmikud ei peaks tundma valu või kannatusi. Ja kui tõesti juhtub midagi, siis parem karta kui kahetseda ja minna kliinikusse kontrolli. Meie lemmikud on seda ju väärt!

Märksõnad
Tagasi üles