ŠOKEERIV Soomes eluaegse loomapidamiskeelu saanud naine jätkas oma tegevust Märjamaal

lemmik.postimees.ee
Copy
Üks Märjamaalt leitud koertest.
Üks Märjamaalt leitud koertest. Foto: Eestimaa Loomakaitse Liit / Facebook

Üleeile õhtul sai Eesti Loomakaitse Liit äreva kõne Märjamaa lähedalt Vaimõisa külast, kus teatati, et ühe loomapidaja koerad olevat väga jubedas seisus. Inimest ennast polnud keegi juba viis päeva näinud.

«Must koerake vedeles paarimeetrise keti otsas kõhuli ja oli juba nii nõrk, et jalgu alla ei võtnud. Silmad jooksid ropult mäda ja kehast oli alles sisuliselt skelett. Vett ja toitu ees ei olnud,» kirjeldab Eesti Loomakaitse Liit sotsiaalmeediapostituses õuel avanenud vaatepilti. 

Teine koer hüppas lubatust lühema keti otsas ning oli samuti toidu ja veeta. Kolmandat koera polnud esiti nähagi, kuuldi vaid haukumist. Kui teataja looma otsima läks, avanes talle masendav vaatepilt: koer oli pisikeses puuris, ees vaid tühi ämber. Ilmselt oli ta toitunud oma väljaheidetest.

Hilisõhtul sündmuskohale sõitnud loomakaitsja Liia sõnul oli vaatepilt košmaarne. Must koer oli nii halvas seisus, et tuli viivitamatult kiirabisse toimetada. «Teatajad panid talle ette küll vett, mida koerake ahnelt jõi, kuid tilkagi sees ei püsinud,» kirjutab liit.

Rosina-nimelise koera seis oli sõidu ajal lausa nii kehv, et Liia kartis, et loom ei pea Tallinnani vastu. Koerake lamas kui puutükk liikumatult ega reageerinud millelegi. Õnneks jõudis ta elusalt kliinikusse ja seal võttis ka korraks jalad alla.

Koer kaalus kõigest 21 kilogrammi, tema kasvu vaadates oleks kaalunumber pidanud olema poole suurem. Mitte grammigi rasva kehas, lihaskadu, kurtunud ja veetustunud ning aneemiline. Nahk olnud ilmselt põletikus, karv kuiv ja elutu. Silmad jooksid mäda. Esihambad on nii kulunud, et teevad hirmsat valu ja tuleb hiljem kõik eemaldada. Ilmselt pikast nälgimisest ja vedelikupuudusest on ka neeruproovid laes.

Kindlasti on ta varem ka imetanud ehk siis on loomapiinaja üheks hobiks ilmselt kutsikavabriku pidamine. Kõik leitud koerad on emased ning ühel on teadaolevalt olnud mitu pesakonda.

«Ühesõnaga on asi väga kehv, kuid praegu Rosinake võitleb ja püsib elus. Süüa saab lusikas korraga ning vedelikteraapia veeni. Temaga pole hetkel muud, kui taas silmad ja käed tõsta kuskile kõrgemate jõudude poole ja paluda,» tõdetakse postituses.

Teiste koerte järgi sõitis loomapäästja Hannes, kelle päev lõppes nende transpordiga kell 3 öösel. «Pruun koerake oli ka väga kõhn, küüned ülipikad, nii et puurist välja võttes ei saanud ta korralikult kõndidagi. Ilmselt on seda vaest hinge hoitud selles puuris kuid kinni. Kui koer poleks ise häält teinud ja appi kutsunud, siis sealt rinnuni võpsikust teda otsida poleks ka osanud,» tõdeb liit.

Lisaks kolmele koerale oli sündmuskohal ka kolm kassi, kes olid kinni rohelises autoromus ja nad lasti lahti enne loomakaitsjate sinna jõudmist. Üks kiisu sõi näljaga juba nastikut.

Igal pool vedelesid räpased loomapuurid, mis olid kõntsa ja tühje kausse täis.

Loomakaitsjad hakkasid uurima, mis inimesega on tegu. Selgus, et tegemist on Soomes hästi tuntud loomapiinajaga, kelle nimi on SIRKKA HELENA NYYSSÖNEN. Tema paturegister ulatub vähemalt aastasse 2000.

Aastakümneid on Helena võtnud endale loomi – hamstritest ponideni. Kõik nad on lõpetanud puuris, nälgides, haigustesse surema jäetuna jne.

Soomes on kohus määranud talle mitu korda loomapidamiskeelu ning viimane otsus oli eluaegne keeld. Naisel oli kombeks peale temalt loomade äravõtmist elukohta vahetada ning sama asjaga jätkata.

«Tal on Soomes olnud registreeritud isegi kennel ning üheks hobiks oli kutsikate vorpimine. Ühesõnaga, kõige jäledam loomapiinaja, keda välja annab mõelda,» leiavad loomakaitsjad.

Liit on suhelnud juba ka Soome politseiga, sest on kahtlus, et tal võib ka Soomes veel loomi olla. Politsei tegeleb selle vihje uurimisega.

«Vallale oli naine teada, kuid arusaamatul põhjusel lasti tal toimetada vabalt ja süüdimatult. 65. sünnipäevaks sooviti talle valla ajalehes suisa õnne. Loomulikult olid vallaametnikud puu otsas, kui pauk käis ja taas polnud neil õrna aimugi, mis Vaimõisa külas Märjamaa vallas toimub. Sellel kinnistul puudub vesi ja elekter ning naine ise elas haagissuvilas,» kirjutab liit postituses. 

Kui keegi teab või kahtlustab, et Sirkka Helena Nyyssönenil on kuskil veel mõni piinatud hingeke, siis andke sellest Eestimaa Loomakaitse Liidule kindlasti teada!

Kel võimalik, siis iga sent on abiks Rosinakese ellujäämisel!

Eestimaa Loomakaitse Liit

Selgitus «Rosin»

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

EE181700017004664286 (Luminor Bank)

EE087700771003771380 (LHV Pank)

EE824204278617897405 (Coop Pank)

Annetustelefonid

9000 777 (5.-)

9000 888 (10.-)

*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.

Tagasi üles