Kas koer tunneb tõesti inimese hirmu lõhna?

Foto: Shutterstock

«Ära näita, et sa kardad! Koer tunneb hirmu lõhna!» See on tüüpiline lause, mida iga koeri kartev inimene on kindlasti kuulnud. Kuid kas on tõsi, et koerad tõesti hirmu haistavad?

Jah, koerad nuusutavad seda ja tajuvad seda ka teiste meeltega, kommenteerib koerte käitumise ekspert Emmi Hakio. 

Hakio on omandanud koerte anoomia eriala, õppinud loomade treenimise tehnikaid ja viimati lõpetas Tampere ülikoolis käitumisanalüüsil põhineva loomatreeneri koolitusprogrammi. Hakio selgitab, et praktikas on ta loomade käitumisanalüüsi ekspert.

Hakio on tegelenud loomadega 14 aastat, keskendudes peamiselt koerte käitumisprobleemidele. Hakio aitab tavalisi koeraomanikke nii erinevate koerte käitumiseprobleemide lahendamisel kui kutsikate koolituses.

Hakio rääkis uuringust, kus koerad puutusid higiproove kasutades kokku kartliku inimese lõhnaga. Koerad reageerised nendele lõhnadele südame löögisageduse ja stressikäitumise suurenemisega.

Hakioni sõnul on tüüpiline reaktsioon, et koer ise ärritub, kui tajub inimese hirmu. «Hirm võib koera kinni püüda ja ta võib näha olukorda väga kummalise ja stressirohkena.»

Teisalt on ka väga individuaalne, kuidas koer olukorrale reageerib. Loomulikult mõjutavad seda ka õpitud õppetunnid, varasemad kogemused ja peremehe käitumine. Omaniku suhtes neutraalne käitumine toetab ka koera kasutamist. Nimelt tajub koer ka seda, kas inimene on rõõmus või rahulik.

Koerakartliku inimese üks suurimaid hirme võib olla see, et koer ründab pärast inimese inimese tajumist. Kas koer võib sellises olukorras agressiivselt käituda?

«Üsna harva. Kui koer peab olukorda põnevaks või ähvardavaks, võib koer pigem paigale tarduda ja inimesele otsa vaadata. Olukorras, kus koer on samuti pinges ja muutub tavaliselt ebakindlaks, võib ta reageerida inimesele koeratõule omase käitumisega: näiteks haukuda või uriseda. Sel juhul püüab koer oma käitumisega saada keskkonda mingisuguseid muutusi. Haukumine sellises olukorras viitab rohkem koera ebakindlusele ja ebamugavusele, kui vihale.»