Just see oluline asi aitab kaduma läinud lemmiklooma kõige kiiremini tagasi koju

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et registreeritud mikrokiip aitab lemmikul kiiresti koju jõuda ning vähendab hulkuvate loomade arvu tänaval. 

Kiibistada tuleks nii koerad ja kassid kui ka tuhkrud ja küülikud. Pelgalt mikrokiibi paigaldamisest aga ei piisa: see tuleb kindlasti kanda ka registrisse, kuna vaid siis on võimalik kiibinumbri järgi tuvastada ka loomaomanik. 

Kahjuks puudub Eestis üleriigiline kohustus lemmikloomade kiibistamiseks, kuid loomaomanik peab järgima kohalikus omavalitsuses kehtivat koerte ja kasside pidamise eeskirja, mis mitmetes KOVides nõuab ka lemmiklooma kiibistamist ja registreerimist.

Tallinna linna hulkuvate loomade statistika näitab selgelt, et lemmikloomade kiibistamisest ja registreerimisest on suur kasu: 1. jaanuarist 2015 hakkas Tallinnas kehtima kasside mikrokiibiga märgistamise ja registreerimise kohustus. Kui enne kohustuse jõustumist jõudis hulkuma läinud kassidest tagasi koju umbes 3 protsenti, siis nüüdseks leiavad kodutee 22 protsenti. Tänu registreeritud mikrokiibile jõuab tagasi oma pere juurde umbes 70 protsenti hulkuma läinud koeri.

Kiip tuleb kindlasti kanda registrisse. Lemmiklooma kiip seostub omanikuga ainult juhul, kui see on registreeritud. Kõige levinumad lemmikloomaregistrid on llr.ee ja lemmikloomaregister.ee. Registreerimata kiipi ei ole võimalik seostada ühegi inimesega. Sellisel juhul kiibi numbrit ei seo ükski nimi, asukoht ega telefoninumber.

Miks kiibistada oma lemmikloom?

1. REGISTREERITUD MIKROKIIP AITAB LOOMAL KOJU JÕUDA

Registreeritud kiibiga lemmiklooma omanik leitakse üldjuhul kiiresti. Kiipi saavad kontrollida nii varjupaigad kui ka veterinaarkliinikud. Kui kiip on registrisse kantud ning telefoninumber on kehtiv, siis on loomaomanik ühe telefonikõne kaugusel. Registreeritud kiip ütleb ka varguse puhul, kes on looma ametlik omanik.

2. MIKROKIIP EI KAO EGA KULU

Telefoninumbriga ripatsid või kaelarihmad võivad ära kaduda, kuluda või katki minna. Mikrokiip on püsiv lahendus – kiip paigaldatakse looma naha alla, tavaliselt kaela vasakule küljele või abaluude vahele.

3. MIKROKIIP ON OHUTU

Mikrokiip on väga väike – umbes riisiterasuurune. Kiibi paigaldamine võtab vaid mõne sekundi ja lemmikloom ei tohiks tunda rohkem kui kerget torget.

4. ANNAB ÜLEVAATE LOOMADE ARVUST

Registreeritud kiibiga lemmikloomad annavad parema ülevaate lemmikloomade hulgast ning nende liikuvusest. Omavalitsustes tekib territooriumil peetavate kasside ja koerte kohta asjakohane ülevaade. Lemmikloomaregister võimaldab tuvastada hulkuvate lemmikloomade probleemi olemasolu ja suurust konkreetses piirkonnas ning hinnata hulkuvate loomade probleemi lahendamiseks teostatud meetmete edukust.

«Eestis puudub ühtne lemmikloomaregister – omavalitsused võivad registrit pidada kasvõi vihikus. Kui lemmikloom pääseb hulkuma, siis võib ta ületada KOVi piiri ning naabervallal puudub informatsioon looma tegeliku omaniku kohta. Probleemi aitaks lahendada üleriigiline lemmikloomade register, mis võeti ka eelmisel aastal riigikogus arutlusse. Eelnõu läbis esimese lugesime, kuid praegu ei ole edasisi samme tehtud. Loodame, et näeme päeva, mil eelnõu on läbinud kolmanda lugemise,» sõnas ELSi otseabistamisejuht Elis Järvsoo.

Omaniku andmetega ripats ega kaelarihm pole püsiv lahendus.

Eesti Loomakaitse Selts rõhutab, et mikrokiip aitab jõuda lemmikloomal koju. Püsivaks lahenduseks ei ole ripats ega kaelarihm omaniku andmetega.

Kindlasti tuleks kiibistada ka tubased loomad, nagu kassid, tuhkrud ja küülikud. Peale kiibistamist tleb kindlasti kontrollida, et kiip on registrisse kantud ning seal on omaniku korrektsed andmed.