OLULINE TEADA ⟩ Tähelepanu, küülikuomanikud: selle surmava haiguse eest tuleks oma lemmikut just praegu kaitsta

, PetCity veterinaar
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Praegu on õige aeg vaktsineerida küülikuid müksomatoosi vastu, sest ohtlik haigus levib sääskede, kirpude ja puukide ehk verd imevate putukate kaudu, kes on aktiveerunud. PetCity Rannamõisa kliiniku veterinaar Priit Peetris selgitab, mida see haigus endast kujutab ja kuidas on võimalik seda vältida.

Küülikuid ja jäneseid, nagu ka kõiki teisi loomi kimbutavad erinevad nakkushaigused, mille tekitajateks on bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Üheks ohtlikumaks haiguseks, mida küülikute puhul ravida ei saa, on poksviiruse perekonnast pärit väga liigispetsiifiline müksoma viirus.

Konkreetne viirus on algselt pärit Brasiilia küülikutelt (Sylvilagus brasiliensis), levides verd imevate putukatega. Tänu putukatele on see aga hakanud levima ka Euroopa küülikute (Oryctolagus cuniculus) populatsioonis.

Brasiilia küülikutele tekitab viirusega nakatumine kergeid haigusnähte, mis on iselimiteeruv, kuid Euroopa küüliku puhul on viirus enamasti letaalse lõpuga. Kuna viirus levib ka Eestis, siis on ohustatud ka kõik lemmikloomadena peetavad küülikud.

Küülikute müksomatoosi peiteperiood on umbes 4 päeva. Peamisteks ja esimesteks tunnusteks haigestumise korral on silmade, nina ja genitaalpiirkonna turse, tugev nohu, paapulite teke nahale ning hingamisprobleemid. Esmased tunnused võivad olla ka isutus ja loidus ning kõik muud mittespetsiifilised mured.

Hilises staadiumis tekivad ka kõrvade ja kogu naha tursed. Hingamine muutub raskemaks. Surm saabub üldjuhul 8–12 päeva jooksul peale nakatumist. Võib esineda ka kroonilist haigestumist, mille puhul sümptomid on kerged, kuid sellegipoolest on küülik kõikidele teistele küülikutele ohtlik, sest levitab pidevalt viirust.

Ravi sellele haigusele kahjuks ei ole. Sümptomaatilise raviga on väike võimalus küüliku elu päästa, kuid sellisel juhul jääb loom ikkagi viirusekandjaks ja ohtlikuks kõigile teistele küülikutele. Soovituslik on küülikuid regulaarselt vaktsineerida ja haigestumise korral peaks olema esmavalikuks eutanaasia.

Küülikuid saab vaktsineerida alates 10-nädalaselt, et vaktsiin kestaks kuus kuud. 4–9-nädalaselt vaktsineerides tuleb revaktsineerida kuus nädalat hiljem, et vältida maternaarsete antikehade inhibeerivat toimet vaktsiinile. Väljas elavaid või regulaarselt aastaringselt väljas käivaid küülikuid on vajalik vaktsineerida kaks korda aastas. Küülikud, kellel on ainult suveperioodil võimalik kokkupuude putukatega, võib piisata ühekordsest vaktsineerimisest kevaditi.

Vaktsineerimine ei põhjusta üldiseid ega lokaalseid kõrvalnähtusid. Juhul, kui vaktsineerimine viiakse läbi karjas, mis on juba müksomatoosi viirusega nakatunud või mainitud haigusest ohustatud, tuleb arvestada teatud arvu loomade hukkumisega haiguse prodromaalses faasis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles