«Julgen väita, et 99% inimestest, kes küsivad mu koerte kohta, ei tea sellest tõust mitte midagi – pole näinud ega kuulnudki. Aga üks asi on kindel: kui ma nendega jalutan, siis silma jäävad nad alati,» räägib koerakasvataja Meeli Eismann, kelle kodus kasvab kaks vahvat etna cirnecot.

Põhjus peitub selles, et Eestis seda tõugu koeri lihtsalt väga sageli ei näe. «Pean alati mitmeid kordi tõu nime ütlema, sest sellest ei saadagi esmakuulmisel aru,» lisab Eismann, kelle perre saabus esimene cirneco 2018. aasta alguses.

Varasemalt oli ta kuldsete retriiverite omanik, kuid soovis võtta lisaks veel ühe koera, otsides just väga kiiret ja osavat tõugu. «Algasid otsingud, keda võtta, keda jätta, üheks tingimuseks oli ka see, et ta võiks olla Eestis natuke vähem levinud tõug. Minu tütar leidis just sellise tõu internetis surfates ja saigi valik tehtud – etna cirneco, inglise keeles cirneco dell’etna.»

Kommentaarid
Copy