N, 8.12.2022

Teadlased õppisid tõlkima sigade ruigamist ja röhkimist

Triin Palmipuu
, naine.postimees.ee reporter-toimetaja
Teadlased õppisid tõlkima sigade ruigamist ja röhkimist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Sigade keel on nüüd inimeste jaoks mõistetav
Sigade keel on nüüd inimeste jaoks mõistetav Foto: Shutterstock

Me saame nüüd mõista sigade emotsioone. Kasutades tuhandeid akustilisi salvestusi, mis on kogutud sigade elu jooksul, alates nende sünnist kuni surmani, on rahvusvaheline teadlaste meeskond maailmas esimene, kes tõlgib sigade ruiged tegelikeks emotsioonideks.

Uuringut juhivad Kopenhaageni ülikool, ZÜRICH ETH ja Prantsusmaa riiklik põllumajanduse-, toidu- ja keskkonnainstituut (INRAE) ning tulemusi saab tulevikus kasutada loomade heaolu parandamiseks.

Kas sigade ruigamine ütleb sama palju kui tuhat sõna? Võib-olla tõesti. Uues uuringus on Taani, Šveitsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Norra ja Tšehhi Vabariigi teadlaste rahvusvaheline meeskond tõlkinud sigade grunts emotsioonideks.

Kasutades enam kui 7000 sea röhkimise helisalvestist, töötasid teadlased välja algoritmi, mis suudab dekodeerida kas üksikul seal on positiivne emotsioon (õnnelik või põnevil), negatiivne (hirmunud või stressis) või kusagil vahepeal. Salvestisi koguti mitmesugustes olukordades, millega sead kokku puutuvad alates nende sünnist kuni surmani.

«Selle uuringuga näitame, et loomade häälitsused annavad suurepärase ülevaate nende emotsioonidest. Samuti tõestame, et sigade emotsioonide dekodeerimiseks ja mõistmiseks saab kasutada algoritmi, mis on oluline samm kariloomade loomade heaolu parandamise suunas,» ütles Kopenhageni ülikooli bioloogia osakonna dotsent Elodie Briefer, kes uuringut juhtis. 

Lühike «röh-röhh» on õnneliku sea hääl! 

Positiivsed olukorrad olid näiteks emapiima imevad põrsad või sead, kes peale lahusolekut tagasi oma pere juurde said. Emotsionaalselt negatiivsed olukorrad hõlmasid sigadevahelisi kakluseid, eraldamisi, kastreerimist ning paraku ka tapmist. 

Eksperimentaalsetes lautades lavastasid teadlased ka stsenaariume, mille eesmärk oli tekitada spektri keskel rohkem nüansirikkaid emotsioone. Nende hulka kuulusid mänguasjade või toiduga areen ja vastav areen ilma stiimuliteta. Uurijad paigutasid areenile ka uusi ja tundmatuid objekte, et sead saaksid suhelda. Jälgiti sigade häälitsusi, käitumist ja võimaluse korral ka südame löögisagedust ning tulemused registreeriti.

Seejärel analüüsisid teadlased enam kui 7000 helisalvestist, et näha, kas emotsioonide funktsioonina on helides muster ja kas nad suudavad eristada positiivseid olukordi ja emotsioone negatiivsetest. Nagu varasemates uuringutes juba selgus, kogusid teadlased negatiivsetes olukordades rohkem kõrgsageduslikke häälitsusi (kriisked ja piiksud). Samal ajal esinesid madala sagedusega hääled (ruiged ja röhkimised).

Äärmustevahelised olukorrad olid eriti huvitavad. Helifailide veelgi põhjalikuma analüüsiga leidsid teadlased uue mustri, mis näitas, mida sigad teatud olukordades veelgi üksikasjalikumalt kogesid.

«Kui vaatame positiivseid ja negatiivseid olukordi, on seahäältes selged erinevused. Positiivsetes olukordades on häälitsused palju lühemad. Treenides algoritmi nende helide äratundmiseks, saame klassifitseerida 92 protsenti kõnedest õigele emotsioonile,» selgitas Elodie Briefer.

Loomakasvatajad saavad jälgida hoolealuste emotsioone

Loomade emotsioonide uurimine on suhteliselt uus valdkond, mis on tekkinud viimase 20 aasta jooksul. Tänapäeval on laialdaselt aktsepteeritud, et kariloomade vaimne tervis on nende üldise heaolu jaoks oluline. Sellegipoolest keskendub tänane loomade heaolu peamiselt kariloomade füüsilisele tervisele. Tõepoolest, on olemas mitu süsteemi, mis suudavad automaatselt jälgida looma füüsilist tervist põllumajandustootja jaoks.

Märksõnad
Tagasi üles