Mis saab sõja eest põgenevatest lemmikloomadest?

Sõjapõgeniku koer Ukraina-Rumeenia piiripunktis. Foto: Robert Ghement / Scanpix

• Eestimaa Loomakaitse Liit on Ukraina varjupaikadele kogunud üle 30 000 euro

Sõda Ukrainas on pannud sajad tuhanded inimesed kodust põgenema ning kaasa võetakse ka lemmikloomad. Eesti lihtsustab Ukraina sõjaolukorra tõttu ajutise menetluse korras nõudeid Ukrainast saabuvate põgenikega kaasa võetud lemmikloomadele. Kohalikud loomakaitseorganisatsioonid kutsuvad üles annetusi tegema.

Tekkinud sõjaolukorra tõttu on Euroopa Komisjon pöördunud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide poole palvega lihtsustada Ukrainast ELi sisenevate reisijatega kaasasolevate lemmikloomade liikumise nõudeid, et sõja eest põgenejad saaksid oma lemmikloomad endaga kaasa võtta. 

Ukraina loomade varjupaigad on teatanud, et jäävad koos loomadega paigale ning usuvad, et Ukraina riik on piisavalt võimekas, et end sõjaliselt kaitsta. 

Üks sealseid suuremaid varjupaiku, üle 20 aasta Kiievis tegutsenud Sirius teatas hiljuti sotsiaalmeedia vahendusel, et suurim mure on hetkel toiduvarudega – seda jagub vaid paariks päevaks, aga kuna transpordivõimalused on piiratud, ei jõua nendeni ka vajalik abi. «Praegu saame toitu otsida vaid lähinaabruskonnast ja oleme seda natuke ka leidnud. Püüame lihtsalt vastu pidada,» raporteeritakse varjupaigast.

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by Притулок «СІРІУС»🐾 (@sirius.shelter)

Ukraina varjupaikadele kutsus üles rahalisi annetusi tegema ka Eestimaa loomakaitse liit, kes teatas täna, et juba on kogutud üle 30 000 euro. 

Samas on hetkel veel ebaselge, kuidas raha abivajajateni jõuab, sest pangaülekandeid teha ei saa. Eestimaa loomakaitse liit alustas täna koostöös PetCity lemmikloomakauplusega toidu ja käsimüügiravimite kogumist ning peab nendega plaani, kuidas need abivajajateni toimetada. Eesti väikeloomaarstide selts on lubanud aidata sõjapõgenike loomi.

«Teie annetused, viimse sendini, lähevad Ukraina loomadele, isegi kui peame nad ise sinna viima!» lubab liit.

Leevenenud nõuded

Nõuded leevenevad eelkõige koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, kes ei vasta ühele või mitmele siin loetletud veterinaarnõudele, kuid seda tingimusel, et lemmikloomaomanik teavitab kaasa võetud lemmikloomast nii põllumajandus- ja toiduametit (PTA) kui ka maksu- ja tolliametit.

Nakkushaiguste, eelkõige marutaudiviiruse sissetoomise risk Eesti territooriumile on kõrge. Ajutise juhise eesmärk on luua protseduur, mis aitaks vähendada nakkushaiguste sissetoomise ohtu Eestisse ning lihtsustada inimeste liikumist üle piiri.

Kui lemmikloom siseneb ELi läbi teise liikmesriigi, kuid looma sihtriik on Eesti, siis teavitab vastava riigi pädev asutus Eestit ise sellisest loomast (soovitavalt teavitusvormi abil).

Lemmiklooma peetakse Eesti piiril kinni vaid juhul, kui loomal esinevad nakkushaigustele viitavad kliinilised sümptomid või kui tema tervis on ohus. Juhul, kui nõuetele mittevastava lemmiklooma sihtriik on Eesti, jääb loom PTA järelevalve alla. PTA määrab vajadusel nii looma isolatsiooni tingimused kui selleks ette nähtud aja.

Liikumisel muude lemmikloomadega, nagu selgrootud, troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed, roomajad, närilised ja koduküülikud ning mõned linnuliigid, PTAd teavitama ei pea, kuna Eestis pole nendele lemmikloomadele liikumise reegleid kehtestatud. Üldine nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded peavad olema liikumise ajal tagatud.