VAATA, MIDA NAD SÖÖVAD! ⟩ Loomad, kes naksavad kuttidelt maha nende kõige kallima vara

Lokilise tuka alt piilub kaks suurt uudishimulikku silma. Alpaka tuvastab minu peos leiduva porgandi ja hetk hiljem moodustub pikkadest kollastest hammastest rahulolev naeratus. Kuid nendesamade hammastega teevad alpakad ka tõsisemaid tegusid.

Võimatu on Alpakafarmi tulla ja mitte heldida – nad on lihtsalt nii nunnud! Enne kui mõte järele jõuab, olen juba sirutanud käe lokilist kasukat paitama. Tüübil ei tundu selle vastu midagi olevat, kummardab isegi lähemale. «Ärge pead katsuge, see ei meeldi ühelegi loomale,» õpetab Alpakafarmi perenaine Kaja Varmison. «Silitage kaela või selja pealt, siis on neil mõnus.» Huh, õnneks ütles mulle sama ka loomasõbra vaist ja ühelegi loomakesele ma peavalu ei põhjustanud.

Kui peos leidub porgandit on alpakad meelsasti nõus igaühega sõbrustama. FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Loomasõbra paradiis

Kajal on 77 alpakat. Esimesest sekundist on näha ja tunda, et ta tõesti armastab oma hoolealuseid hellalt – igat tegelast tunneb ta nimepidi, teab kõigi karakterit ja villa värvitoone. «Tema on Lennart,» tutvustab ta tibatillukest alpakatitat, kes teistest tubli meeter madalamal kohale on tuterdanud. «Ta on küll pisike, aga iseloomu tal jätkub – kui oma toidu eest on vaja võidelda, siis ta annab sellest päris häälekalt teada.»

Alpakafarmi perenaine Kaja Varmison FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Kaja abikaasa Kai on pärit Norrast, alpakafarm asutati ühiselt kümme aastat tagasi maikuus. «Loomad meile mõlemale väga meeldivad ja midagi ju peab tegema, keelt ei oska, siis tuli ise endale töökoht teha.» Farmis elavad nunnude alpakade kõrval laamad, guanakod, kitsed, minilambad ja Vallais’ mustnina lambad. Lisaks kassid, koerad ja merisead. Ühes laudanurgas patseerib üliuhkete keerdus sarvedega jäär – enesekindlust sel elukal jagub, kuid ta on külaliste vastu üsna sõbralik.

Leebed alpakakesed on meid mõne hetkega täielikult ära võlunud. Kuulen, et Eestist ja kaugemalt käib siin palju püsikülalisi, tõsiseid alpakafänne. Kuid mõnele külmemale natuurile piisab ka paarikümnest minutist – tehtud, nähtud ja enamaks tal huvi pole. «Meil on püsikliente, kes käivad iga aasta mitu korda, aga mõni ei oska leida seda nunnu-momenti ega toredust. Inimesi on väga erinevaid,» räägib perenaine.

Loomasõbra geen lööb siin välja aga nii väikestes kui suurtes, kallistamise vastu pole alpakadel midagi, kuid neile ei meeldi, kui neid sel eesmärgil taga aetakse. Lastega tulles tasub eelnevalt selgitustööd teha, kuidas alpakadega lugupidavalt suhelda. Porgandit on tüübid harjunud sõrmede vahelt ükshaaval napsama nii, et üsna imposantsed hambad kuidagi kätt ei riiva. Kuid ülearu palju maitsvat porgandit ka pakkuda ei maksa - alpakal on väga pikk ja kitsas kõri, kuhu see võib kinni jääda. Ja see võib lõppeda alkapa jaoks väga halvasti.

Kuid siis jutustab perenaine, et neid hambaid oskavad nad ka palju sõjakamalt kasutada. Näiteks on alpakadel komme, et isasloomad võitlevad, ja kes peale jääb, saab kõik emasloomad endale. Alpaka-papadel kasvab suhu kuus üliteravat kihva. Selleks et konkurente kõrvaldada, naksavad kutid teistel munad maha – hea kindel, et kõik järglased on sinu omad. Kõike seda on imearmsaid ja suhtlusalteid alpkakakesi nunnutades raske uskuda ja siis selgub ka põhjus.

Nad naeratavad! Nad tõesti naeratavad kui midagi maitsvat põske saavad. FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Konkurent tehakse kahjutuks

Saame teada, et kõik need kallikesed-karvapallikesed on alpaka-daamid ja nende tillukesed. Märksa sõjakamad alpaka-papsid elavad eraldi. Selle, millised tegelased karjast omavahel järglasi saavad, otsustab perenaine. «Aga alpakad on iga valikuga nõus,» selgitab farmi perenaine Kaja. «Kunagi pole teist arvamust avaldanud, kohe läheb asjaks.»

Järglaste ilmaletoomiseks on alpakadel täitsa omamoodi tavad. Neil ei alga sünnitus iseeneslikult nagu inimestel, nemad valivad ise, millal sellise tähtsa asjaga tegeleda. «Enamasti valivad nad ilusa päikesepaistelise ilma ja hommikupooliku,» selgitab perenaine. Kui juhtub mitu päeva sadama, siis peab pisialpaka kannatlikult kõhus ootama. Enamasti alpakad abi ei vaja, tulevad kõigega ise ja püsti seistes toime. Alpaka tiinus kestab üksteist kuud, nii saab perenaine ilmasoove kenasti arvesse võtta.

Alpakafarmis elab täna 77 alpakat. FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Kullavilla loomad

Alpakade pehmed kasukad lausa kutsuvad kallistama. Vill on loomadel erinev nii toonilt kui paksuselt – mõnel hõredama kasukaga tegelasel oleks Andide kõrgmäestiku külma käes, kust alpakad pärit on, ilmselt külm. Ka tillukesel Lennartil on vammus seljas, et õrnale beebivillale lisa pakkuda. Beebialpaka villanimetus aga ei tähenda tingimata, et tegu oleks noorukese loomaga, vaid viitab peenele villaliigile. Kui siidine, sile, pehme ja soe on alpaka vill – see on omaette muinasjutt.

Kui Toompea meeleavaldajad siin tunnikese loomateraapiat saaksid, läheksid nad kõik õndsalt naeratades ja kerge südamega koju.

Alpaka vill kuulub moemaailma hinnatuimate hulka, ajaloos kutsuti seda lausa pehmeks kullaks. Alpakavill on seitse korda soojem kui lambavill, imekerge ja peen, kuid väga vastupidav. Tänu siledale pinnale on see villakiud vett hülgav, ei määrdu ega põle. Kui nii mõnigi väldib villatooteid torkiva tunde pärast, siis alpakavill on naha vastas pehme ja allergiavaba.

Sel villal on veel üks maagiline omadus – enamik looduslikke materjale, näiteks puuvill ja lambavill, kipuvad venima, kuid alpakavillast toode taastab õigesti hooldades algse kuju. Päris geniaalse asja on loodus ühe eluka selga suutnud leiutada, kas pole? Väärtusliku villa pärast neid loomakesi kasvatataksegi.

Alpakasid on terve rikkalik värvipalett, leidub heledaid, tumedaid, roosakaid, hallikaid ja kullakarva villaga loomi. FOTO: Foto: Annaliis Laidre

«Meie alpakakesed tapale ei lähe,» kinnitab Kaja Varmison. Neil on mõnus elu, laamasid kammitakse, et pehmet alusvilla kätte saada, ja alpakasid pügatakse ning uus kohev kasukas kasvab tagasi. Kõiki koheldakse nagu armsaid pereliikmeid.

Laamade juurde jõudes saame teada, et need tegelased on alpakadest palju kõrgemad, aga ka märksa julgemad. Üks elegantse kasukaga daam Delilah astub kohe ligi ja üritab mind sõbralikult ümber lükata.

Kaks kaunitari laama-daami: Delilah ja Printsess (hallika peaga) FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Järgmiseks valib ta välja väga ootamatu eine – ampsab suure suutäie minu õlekarva juukseid. Küllap tunduvad nii isuäratavad! «Üks hein kõik, pole mingit vahet,» näib ta mõtlevat. Üritan parukat kätte saada, kuid Delilah ei plaani samuti oma saagist loobuda. Nii me kahekesi sikutame, saan südamest naerda.

Kõik see kokku tundub väga naljakas ja ääretult armas. Mõtlen, et kui Toompea meeleavaldajad siin tunnikese loomateraapiat saaksid, läheksid nad kõik õndsalt naeratades ja kerge südamega koju.

Delilah leiab, et juuksed on päris söödav kraam. FOTO: Foto: Annaliis Laidre

Alpakal on antigeenid

Keset Covid-19 piiranguid pööratakse ka Pärnumaal Tori vallas asuvas Alpakafarmis suuremat rõhku turvalisusele. Hoolas kätepesu, puhas õhk, maskid, distants ja väikesed seltskonnad. «Vahepeal tuli loomade paitamine päris ära keelata,» räägib Kaja.

Lihtsalt selleks, et oleks maksimaalselt kaitstud tunne. See kõlab küll kurvalt, sest need võrratult pehmed paid on ikka ülisuured rõõmuallikad. Alpakafarmi loomakesed ise on Covid-19 vastu juba looduse poolt kaitstud – neil on antigeenid olemas, ohtu haigestuda ei ole.

Laama tuli külalisi uudistama. FOTO: Foto: Annaliis Laidre