PISIKISKJA KOSJAKONTOR ⟩ Maailma esimene kloonitud mustjalg-tuhkur otsib hella isast (1)

Triin Palmipuu
, naine.postimees.ee reporter-toimetaja
Copy
Elizabeth Ann: maailma esimene kloonitud mustjalg-tuhkur
Elizabeth Ann: maailma esimene kloonitud mustjalg-tuhkur Foto: Reuters / Scanpix

Elizabeth Anni edukas tiinus võib aidata tagada, et tema liik ei sure välja. 

Elizabeth Ann on valmis ajalugu tegema. Maailma esimene kloonitud mustjalg-tuhkur tähistas äsja oma esimest sünnipäeva ja on seega saanud suguküpseks. Kui ta on edukas ja poegib terveid pesakondi, annab see väike kiskja väärtusliku tõuke katsetele päästa oma tõsiselt ohustatud liik.

Teadlased tunnistavad aga, et Colorado osariigis Fort Collinsi lähedal asuvas looduskaitsekeskuses hoitava Elizabeth Anni võimalike kaaslaste väljaselgitamisel peavad nad olema äärmiselt ettevaatlikud. Eelkõige peab isane, kelle nad lõpuks välja valivad, näitama ühte võtmeomadust, ütlevad nad: ta peab olema õrn.

Mustjalg-tuhkur (Mustella nigripes) pole tuntud just magusa iseloomu poolest. Elizabeth Ann näksab näiteks talitajaid, kes satuvad liiga lähedale. Teadlaste sõnul vajab see liik aga hädasti värskete geenide süstimist ja Elizabeth Ann suudab neid pakkuda – seni, kuni ta pesitsuskohtumises ellu jääb.

«Mustajalgsete tuhkrute puhul võib paaritumisstsenaarium muutuda pisut karmiks ja me ei taha, et Elizabeth Ann vigastada saaks. Ta on meie jaoks hindamatu väärtusega,» rääkis San Diego loomaaia geneetikakaitse direktor Oliver Ryder ajalehele «Observer».

«Seega vajame kogenud isast, kellel on juba järglased ja kes seetõttu ei jää viljatuks – probleem, mis puudutab tänapäeval paljusid mustjalg-tuhkru isaseid. Lisaks on oluliseks valikukriteeriumiks tema leebus,» lisas Ryder, kelle sõnul oli Elizabeth Anni partneri valik kohe algamas. 

Mustjalg-tuhkur preeriakoera urust välja piilumas
Mustjalg-tuhkur preeriakoera urust välja piilumas Foto: AP/Scanpix

Mustjalg-tuhkur on sihvakas, 60 cm pikkune tõre kiskja, kelle näol, jalgadel ja sabal on mustad laigud. Kunagi asustas ta Ameerika Ühendriikides Great Plainsis tohutuid alasid, toitudes menüüst, mis koosnes peamiselt preeriakoertest ja maa-oravatest. Kuid see ala hävitati, kuna põllumajandus levis üle Ameerika Ühendriikide keskosa ja 1970. aastateks arvati, et see kiskjaliik on välja surnud.

Kuid siiski mitte!

Ühel õhtul 1981. aastal kuulis Wyomingi karjakasvataja John Hogg oma maal kummalisi hääli ja avastas mustajalgsete tuhkrute koloonia. Metsloomabioloogid kogunesid rantšosse ja on sellest ajast alates kasutanud selle loomi tuhkrute aretusprogrammi loomiseks, mille eesmärk on taastada kiskjate kolooniad.

Hogg Ranchist leitud tuhkrutest suutsid aga sigida vaid seitse. Selle tulemusena on mustjalg-populatsioon tugevasti inbriidne, kusjuures igal loomal on teistega sugulussidemed, mis jäävad õe-venna ja esimese astme nõbu vahele. Kahjulikud mutatsioonid mõjutavad nüüd pesitsuspopulatsiooni.

Värsket geenide süsti on tuhkrutele hädasti vaja ja neid saab teha Elizabeth Ann. Ta on saadud kudedest, mis võeti aastakümneid tagasi emaselt mustjalg-tuhkrult nimega Willa. Tema rakke säilitati San Diego külmutatud loomaaias, hoiukohas, kus vedelas lämmastikus hoitakse ohustatud loomade geneetilisi materjale – DNA-d, spermat, mune, embrüoid ja eluskudesid.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles