VIDEO ⟩ Koer suutis kodus kahe minutiga tõelise hävingu korraldada

See süüdlasliku näoga koer on lugu illustreerimas ja pole tekitatud segaduses osalenud Foto: Shutterstock

Max on kaheksakuune koerahakatis, ühtlasi tõeline tornaado ja kutsikast hävitaja. 

Vaid pooleaastaselt on ta oma pererahva madratsi kaks korda ribadeks kiskunud ja täiteaine laiali vedanud, närinud ära mitu telekapulti, laste mänguasjad ja lugematult jalanõusid. Kõik, kuhu ta hammastega ulatab, läheb kaubaks. 

Maxi omanikud Lorna ja tema abikaasa teevad kõvasti tööd: naine õpib sotsiaaltöötajaks, mees parandab torusid. Paaril on kolm last ja vabal ajal tegelevad nad maja renoveerimisega. Nad on oma majas elanud viis aastat, kuid tööjärg pole magamistuppa veel jõudnud. Lorna ostis kuus kuud tagasi purgi tumesinist värvi, kuid seinte värskendamiseni polnud veel jõudnud. Värvipurk ootas laual oma järge. 

Lauaplaat oli peaaegu meetri kõrgune ja Lorna oli kindel, et suletud värvipurgi jaoks lihtsalt pole turvalisemat kohta ning see on Maxi mängude eest täiesti kaitstud. Kuid ühel päeval jooksis naine õue, et aidata lastel mänguasju kokku korjata. Ta oli sõna otseses mõttes kaks minutit ära ja selle 120 sekundi jooksul juhtus midagi. Max kohtus värvipurgiga. 

Kui Lorna majja sisenes, puhkes ta õudusest nutma. Terve esimene korrus oli kaetud värviga. Sinised käpajäljed kaunistasid heledat parketti, ilutsesid beežil vaibal ja seemisnahast diivanil. Külmikult ja pesumasinalt tilkusid alla värvijoad. Tundus, et seda on igal pool ja igavesti.

Ilmselt kulgesid sündmused toas nii: Max kõndis lauast mööda, lükkas selle külili ja värvipurk kukkus maha. Ta otsustas huvitavat eset hambaga veidi närida ja avas kaane. Värv voolas välja, valmistades kutsikale täielikku rõõmu. Algul sõitis ta parketil olevatel värvijugadel nagu veesuuskadega. Ja siis otsustas perenaist rõõmustada ja kaunistada terve esimese korruse. Kui Lorna tänavalt naasis, lamas Max uhkelt siniste mustritega kaetud diivanil.

Nutvat perenaist nähes näis Max mõistvat, et oli midagi valesti teinud. Koer langetas pea ja traavis Lornast mööda verandale. Ta istus seal kõige armetuma pilguga ja näis, et ta kartis šokeeritud naise suunas vaadata. Sama päeva õhtul püüdis ta perenaist lohutada, tuues jagamiseks oma närimiskondi ja lemmikmänguasju. 

Läks küll mitu tundi küürimist, pudelite kaupa puhastusvahendeid ning ema abikäisi, kuid Lorna sai kõik pinnad värvist puhtaks.