N, 30.06.2022

Loomaarst vastab: kuidas kaitsta end ringi hulkuvate koerte eest?

lemmik.postimees.ee
Loomaarst vastab: kuidas kaitsta end ringi hulkuvate koerte eest?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Lemmiku lugejatele on avatud nõuandenurgake, kus loomaomanikel on võimalus esitada loomaarstile küsimusi oma neljajalgsete sõprade kohta.

Lemmiku lugeja küsib

«Kuidas kaitsta end lahtiselt hulkuvate koerte eest? Olen väga lühinägelik ning vahel pimedas kardan väga oma väikse koeraga jalutada, sest on hirm, et kuskilt võib mõni suur ja kuri koer välja ilmuda ja meid rünnata. Kas on mõni enesekaitsevõte, mida selliste olukordade tekkimisel kasutada või kuidas end kaitsta? Kas pipragaasist oleks kasu või ajab see niigi agressiivse koera veel tigedamaks?»

Vastab loomaarst Kertu Kivirand PetCity loomakliinikust

Õnneks ei kipu rihmata jooksus olevad koerad enamasti agressiivsed olema, kuna viibivad ka ise võõral territooriumil ning võivad olla hoopis hirmul ja segaduses ning koduteed otsida. Kui lahtisel koeral on ka omanik ligi, tunneb ta end enesekindlamalt või soovib oma omanikku võõra koera eest kaitsta. Seejuures tasub olla teadlik, et ilma rihmata koeraga jalutamine avalikus ruumis on keelatud. Kui omanik on läheduses, peaks paluma tal oma koer rihma panna ka siis, kui agressiooni märke ei ole veel ilmutatud. Koerad ei pea tervitama kõiki teisi koeri tänaval.

Kui piirkonnas on teadaolevalt lahtiselt liikuvaid koeri, siis tasub oma jalutusmarsruut planeerida nii, et nendega kokku puutuma ei peaks. Eemalt lahtist võõrast koera märgates võib veel tänava ületada või teises suunas liikuma hakata, kuid mitte joosta. Läheneva koeraga ei tohiks tekitada silmsidet ega naeratada hambaid paljastades, kuna seda võib koer agressioonina tajuda. Pigem jälgida silmanurgast looma liikumist.

Kui koer on jõudnud lähemale, võib tähelepanu hajutamiseks kasutada kaasasolevat maiust või pulka, mida eemale visata. Kui tähelepanu eemale juhtimine ei toimi, proovida võõrast koera ehmatada. Selleks seista oma koera ette ja anda enesekindla selge häälega lihtne käsklus, näiteks «ei», «istu» või «stop». Kui kaasas on näiteks vihmavari, võiks selle ehmatuseks avada või kasutada valju heli (näiteks pasunat).

Oma väikese koera saab suhteliselt lihtsasti kaenlasse võtta, eriti kui rihma asemel on seljas traksid, samas tuleb selline otsus vastu võtta sõltuvalt olukorrast, kuna võib viia omaniku vigasaamiseni või hoopis suurendada võõra koera huvi väikese koera vastu. Ka enda koeraga tuleb ALATI jalutada rihma otsas. Isegi kui agressiivne koer on ketis ja väike sõbralik lahtiselt, kuid saab hammustada, jääb juhtumis süüdi lahtise koera omanik. Rihm peaks olema lühike. Flexi-tüüpi rihmad on linnas ohtlikud nii koertele endile kui teistele liiklejatele, kuna tegelikkuses kontroll koera üle puudub.

Eemalt lahtist võõrast koera märgates võib veel tänava ületada või teises suunas liikuma hakata, kuid mitte joosta.

Kui konflikt on juba tekkinud ja koerad kaklema läinud, ei tohiks kunagi koeri käsitsi lahutama hakata. Stressisituatsioonis ei pane kumbki koer tähele, keda või mida hammustab ning omanik võib saada hoopis suurema tervisekahjustuse.

Pipragaasist võib iseenesest abi olla, kuna toimeaine põhjustab limaskestadel tugevat valu. Samas levib gaas õhus ja eriti tuulega hästi ning tõenäoliselt kandub ka nii kasutaja kui tema enda koerani ning väga agressiivne koer võib tõepoolest rohkem ärrituda.

Loomapoodides on saadaval ka koertele ebameeldivad peletusspreid, näiteks tsitruseekstraktiga, mis ei ole nii tervist kahjustavad. Kui spreid ei ole või sellest abi pole, võiks kaitseks kasutada näiteks seljakotti või muud sarnast. Koerte kaklusi on lahutatud näiteks ämbritäie külma veega. Kui kaklus on toimunud, peaks kindlasti katsuma lahtise koera omaniku kontaktid leida ning pöörduma kliinikusse esimesel võimalusel ülevaatuseks. Koerad peavad Eesti Vabariigis olema vaktsineeritud marutaudi vastu iga 2 aasta tagant ning vaktsineerimistunnistust võiks nõuda kakluses osalenud koerte omanikelt.

Lemmiku toimetus ootab küsimusi!

Saada oma lemmiklooma puudutav küsimus (või küsimused) meile ja me uurime loomaarstidelt ning ekspertidelt, miks loomad üht- või teistmoodi käituvad ja mis neid vaevab.

Küsimused võivad puudutada loomade käitumist, tervist või näiteks seda, millega arvestada, kui soovid võtta uue lemmiklooma. Küsimusi ootame aadressil lemmik@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles