R, 20.05.2022

TEEME SELGEKS! ⟩ Kuidas pauku kartvat koera õigesti rahustada?

Maarja-Liis Orgmets
, Lemmiku portaali toimetaja
Kuidas pauku kartvat koera õigesti rahustada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ka koertele saab soetada helisummutavaid kõrvaklappe. Pilt on illustreeriv.
Ka koertele saab soetada helisummutavaid kõrvaklappe. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Aastavahetus võib olla sinu koera jaoks üsnagi stressirohke aeg ning seda eelkõige ilutulestiku tõttu, mida loomal on raske mõista. Loe, miks see nii on ja mida oma lemmiku heaks teha saab.

«Hirm valjude helide nagu äike, ilutulestik, sireenid ja muu sellise ees võib olla väga tugev ning häirida koera ja ka omaniku elu väga tugevalt. See, et valjud ja tundmatud helid meid ehmatavad, on tegelikult loomulik, sest signaliseerib ohtu. Koerte puhul on leitud ka tõulisi eelsoodumusi,» selgitab Petcity Eedeni loomakliiniku loomaarst Kertu Kivirand.

Ilutulestikku kardavad sageli ka väikesed lapsed, kuid neile saavad vanemad seletada, millega tegu ja neid lohutada. Raketipauk on täiesti ootamatu ning koerale ei saa me kuidagi selgitada, miks inimesed sellist müra ilma põhjuseta tekitavad.

Veterinaari sõnul ongi mure selles, et koer ei tea, millega on tegu ning millal sellist häiringut oodata. Kui ilutulestiku laskmiseks oleks näiteks kord aastas tund aega, siis oleks ka loomi lihtsam harjutada ja õigeks hetkeks valmistuda. Paraku hakatakse üksikuid pauke laskma juba kuu aega ette ning näiteks koera jalutades võib alati ootamatult läheduses vali kõmakas käia.

Väga tugeva hirmu korral võib koer juba detsembri algusest pimedas jalutamist karta ning ärevusega reageerida ka juba ohutumatele helidele, mis sarnanevad kardetud pauguga, näiteks ehitu- ja liiklusmüra. Ka võivad koerad karta konkreetset paika, kus eelmisel korral hirmu tundsid või seostada hirmu allikaga juhuslikke tegureid, näiteks nägi koer kõmaka käimise ajal mantliga meest ning edaspidi kardab mantliga mehi või muutub nende vastu ennetavalt agressiivseks, et ennast kaitsta, selgitab Kivirand.

Omanikul on sageli väga keeruline tugeva hirmu all kannatava koera olukorda mõista või teda aidata. Kui ise enam hakkama ei saa, soovitab Kivirand pöörduda koerte käitumisnõustajate/treenerite poole. Kui käitumistreeningu koha pealt on samuti kõik võimalused ammendatud, võib treener suunata edasi loomaarsti juurde rahustavate vahendite või ravimite valikuks.

Mida ise teha saab?

  • Kui paugutamiseni on veel aega, tasub harjutada looma käsu peale enda juurde tulema ja istuma, lamama või muid käsklusi, millega tähelepanu veidi kõrvale juhtida.
  • Tagada rahulik hämar mugav pesa, näiteks puur, millele saab müra summutamiseks kolmest küljest teki peale panna. Pesa peab kindlasti asuma rahulikus kohas, kuhu loom saab ise vabalt minna ning uks peaks jääma avatuks. Kui looma valib ise enda jaoks turvalisema koha, siis mahutada sinna pesa või tekike/padjake.
  • Kui on piisavalt aega, võiks kardetava heliga hakata premeerimise abil koera harjutama ehk lasta müra alguses hästi vaikselt, samal ajal koera rahustades ja preemiat pakkudes. Ajapikku helivaljust suurendada. Õige metoodika osas tasuks nõu pidada koeratreeneriga.
  • Koera võib harjutada ka kõrvaklappe kandma.
  • Jalutamiseks valida vaiksemad hetked.
  • Vältida loomaga vana aasta õhtul linna peale peole minekut.

«Ära jäta looma suure paugutamise ajal üksi. Käitu ise rahulikult ja paku loomale tuge, liigne nunnutamine/lohutamine võib mõjuda vastupidiselt. Tuba võiks olla pigem hämarapoolne ning mõnele loomale meeldib ka vaiksem taustamüra (muusika, jutuajamine). Mõne looma puhul aitab tegevuse otsimine, koera puhul eriti mängud, kus vajalik nina kasutamine (otsimine jms). Kui koer on nii ärev, et ninatöö huvi ei paku, ei tohiks teda sundida, vaid pakkuda tuge ja rahu,» selgitab veterinaar.

Mõnel pool on hakanud levima ka nn thundershirt ehk kitsas särk, mis avaldab koera rindkerele kerget survet ning tundub seetõttu rahustavalt mõjuvat. Efekti võrreldakse imikute mähkimisega. Nendesse soovitab veterinaar aga samas suhtuda ettevaatlikult, kuna mõne looma ärevust võib see hoopis suurendada. Loomakliinikutes on saadaval lai valik rahustavaid toidulisandeid ja feromoone, mida võib proovida, kuid kindlasti konsulteerida selles osas enne kliiniku personaliga. Suurema töö saab enamasti koduse keskkonnaga ära teha.

Paljud koerad satuvad varjupaika

Suurt osa Eesti loomade varjupaiku haldava Varjupaikade MTÜ sõnul satub igal aastal detsembris nende hoole alla koeri, kelle on koduaiast, rihma otsast või lausa toast jooksu peletanud ilutulestik.

«Nendel, kes varjupaika jõuavad ja sealt koju tagasi pääsevad, on hästi läinud. Paljud aastavahetuse paiku plehku pannud koerad hukkuvad liikluses või jäävadki kadunuks,» hoiatatakse sotsiaalmeedias.

Koeratreener Gerda Kosk on kirja pannud ka väga praktilised ja põhjalikud nõuanded, kuidas aastavahetus neljajalgse pereliikme jaoks võimalikult stressivabaks teha. Tutvu nõuannetega SIIN.

Märksõnad
Tagasi üles