EHMATAV ⟩ Igal seitsmendal eksootilisel lemmikloomal on zoonoos
16. detsember 2021, 16:29
/nginx/o/2021/12/16/14262997t1haebd.jpg)
Rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni (AAP) avaldatud uuring näitab, et eksootilised lemmikloomad kannavad sageli zoonootilisi viiruseid, baktereid või parasiite – haigusi, mida loomad võivad inimestele edasi anda.
Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidest on AAP viimase viie aasta jooksul päästnud eksootilisi lemmikloomi, kellest 13,7 protsenti kandis üht või mitut ohtlikku zoonoosi. Omaniku hüljatud või vabaks lastud kodututest eksootilistest lemmikloomadest kandis 50 protsenti zoonootilist viirust, vahendab Eesti loomakaitse selts AAP uuringu tulemusi.
«Meie uuring näitab, et paljud hüljatud eksootilised lemmikloomad kandsid zoonootilisi patogeene, mis olid jäänud avastamata, kuni neid testiti meie spetsiaalsetes karantiiniasutustes,» ütleb AAP tegevjuht David van Gennep.
Osa loomi kandis parasiitseid usse, mis võivad inimesel rännata silma või ajju ning põhjustada tõsiseid, mõnikord isegi surmavaid neuroloogilisi kahjustusi.
«Eksootiliste lemmikloomade patogeenid ja haigused võivad kergesti jääda nähtamatuks ja avastamata, juhul kui just neid spetsiaalselt ei uurita. Kui oleme juba leidnud nii palju zoonoose mõnesaja looma seast, kelle me hiljuti päästsime, siis kuidas on lood nende miljonite endiselt peetavate eksootiliste lemmikloomadega?» küsis van Gennep.
Eestis on regulatsioon veel poolik
Euroopa Liit lubab hoolimata võimalikest riskidest endiselt importida, kaubelda ja pidada enamikku maailma metsloomaliike. Lisaks on ELi loomatervishoiuseadus mõeldud peamiselt loomakasvatussektorile ega hõlma paljusid haigusi, mida eksootilised loomad võivad edasi kanda.
Euroopa Liit on loonud ka ohutute ja sobivate lemmikloomade positiivse nimekirja. See on loomade tervise ja heaolu, bioloogilise mitmekesisuse ning rahvatervise ja ohutusega seotud riskianalüüsi põhjal koostatud nimekiri loomaliikidest, kellega on lubatud ELis kaubelda ja lemmikloomadena pidada. Kõik loendisse mittekuuluvad loomaliigid on keelatud.
Eestis on kasutusel Euroopa Liidu ühtne võõrliikide nimekiri, kuid probleeme ennetav regulatsioon on välja töötamata.