/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246212t1h667d.jpg)
Kuldnoka aasta viimasest teadusuudisest saab lugeda eriskummalisest juhtumist, kus kuldnokk hoolitses teise linnuliigi järglaste eest.
FOTO ⟩ Erakordne juhtum: kuldnokk aitas rähnil poegi kasvatada
Kuldnokk (Sturnus vulgaris) ei pelga pesaõõnsuse nimel jageleda liigikaaslasest naabri ega ka teiste lindudega. Pesitsusperioodil uudistavad kuldnokad naaberpesades toimuvat üsna sageli – kõõluvad pesaaval, omanike äraolekul käivad ka pesas sees uudistamas. Näiteks peab mõnikord pesaõõne tülikale kuldnokale loovutama rähn, kes on endale sobiva õõnsuse ise rajanud.
Kuigi juhtub, et kuldnokk võib naabrile ka appi minna ja aidata tal järglaste eest hoolitseda, tuleb teise linnuliigi järglaste eest hoolitsemist ette väga harva. Siiski märgati eelmisel aastal Kanadas, et isane kuldnokk toitis männi-kirjurähni (Dryobates villosus) poegi.
Tegu ei olnud üksiku juhusliku toitmiskorraga – isaslind külastas kolme rähnipojaga pesa regulaarselt (keskmiselt seitse korda tunnis). Ta tõi neile vihmausse ja suuremaid putukaid, keda poegadel oli kohati keeruline neelata, käis pesaõõnsuses ja tassis sealt välja poegade roojapalle. Emane männi-kirjurähn tõi samal ajal aga järglastele tiibadega selgrootuid ja vastseid 7,4 korda tunnis, ei käinud kordagi pesas, vaid andis toidu poegadele pesaavalt. Kui rähn lõpetas poegade toitmise pärast esimese poja lahkumist pesast, siis kuldnokk jätkas poegade toitmist veel paar päeva, kuni ka kaks ülejäänut pesast lahkusid.
:format(webp)/nginx/o/2021/12/07/14246201t1h5ea5.jpg)
Säärane liikidevaheline abistamine lindude seas väga levinud ei ole ning senised sellekohased teated on jäänud pigem kuulujuttudeks; dokumenteeritud juhtumeid on käputäis. Näiteks on teada üksikud juhud, kui kuldnokk on toitnud teiste värvuliste poegi, rähnide abistamisest leiab teaduskirjandusest kolm kirjet: varasemalt on kuldnokalt abi saanud pähkli-leeträhn (Melanerpes carolinus), täpikrähn (Colaptes auratus) ja haava-kirjurähn (Dryobates pubescens). Tavalisem on linnuilmas teineteise abistamine liigisiseselt, kus pesitsejale võivad abi pakkuda lähisugulased.
Loe pikemalt aasta linnu teadusuudisest.