Kas lemmiklooma kinkimine jõuludeks on hea mõte?

lemmik.postimees.ee
Copy
Paljudel juhtudel tehakse loomavõtu otsus liiga kergekäeliselt ning selle tulemusel jõuavad mõned nendest lemmikutest ka varjupaika.
Paljudel juhtudel tehakse loomavõtu otsus liiga kergekäeliselt ning selle tulemusel jõuavad mõned nendest lemmikutest ka varjupaika. Foto: Varjupaikade MTÜ

Lemmiklooma võtmine peab olema kaalutletud otsus ning looma kinkimine jõuludeks ei ole kindlasti hea mõte, isegi, kui valid enda arvates saaja unistuste lemmiku, kirjutab Varjupaikade MTÜ oma blogis.

Kindlasti on palju inimesi, kes on kaalunud lemmiklooma soetamist ning mingil põhjusel on jäänud see tegemata – kas nad pole kindlad oma soovis, leiavad, et see on liiga suur vastutus või on elutempo liiga kiire. Samas võib olla põhjuseks konkreetse looma eelistus või tõug, mida pole leitud.

Võimalik, et on põgusalt mainitud oma loomavõtusoovi ka mõnele sugulasele, tuttavale või pereliikmele, kellele meenub poole aasta tagune vihje just jõulu hakul ning nad seavad sammud loomapoodi või otsivad usinalt internetiavarustest just enda äranägemise ja eelistuse järgi ühe toreda loomakese.

Isegi kui väikse sõbra valikul, kelleks võib olla koer, kass, või mõni teine seltsiline, on arvestatud «kingituse» saaja soove, ei pruugi see siiski olla kõige õigem tegu. Sõna «kingitus» on selles kontekstis halvamaiguline, annab justkui tunde, et tegemist on mingi asja või objektiga, kuid lemmikloom seda kindlasti ei ole.

Me kõik tahame oma lähedastele valmistada rõõmu ning tuua neile naeratuse näole. Seda saab teha ka teisiti. Looma võtmine enda perekonda peab olema äärmiselt läbi mõeldud, kohustused selged ning tuleb adekvaatselt hinnata ka muid aspekte.

On arusaadav, et kui see on olnud lapse soov, siis hilisem kohustus on siiski vanemate õlul. Tuleb ka arvestada, kas tegemist on liikuvate inimestega või kuidas on olnud kogemused varem. Kui soovitakse kellelegi loom kinkida, siis ka esmapilgul kõige kohusetundlikum inimene ei pruugi olla seda loomaomanikuna. Võib ka tulla ette mõni raskus elus, kus pole enam aega või võimalust pakkuda lemmikule hoolt ja armastust.

Vastutuse võtab ka see, kes kingib looma mõnele sõbrale. Paljudel juhtudel tehakse see otsus liiga kergekäeliselt ning selle tulemusel jõuavad mõned nendest lemmikutest ka varjupaika. Kui loom on õnnetu, lõpetab tänaval või hullema stsenaariumi korral lausa hukkub tähelepanematuse või hoolimatuse tõttu, siis kas oled võimeline selle teadmisega elama?

Kui loom on õnnetu, lõpetab tänaval või hullema stsenaariumi puhul lausa hukkub tähelepanematuse või hoolimatuse tõttu, siis kas oled võimeline selle teadmisega elama?

Enne sellise otsuse tegemist tuleb rääkida läbi kõikide osapooltega, kes on kuidagi seotud looma edasise käpakäiguga, tutvuda elamistingimuste, eluaja pikkuse ja isegi sellega, millised on looma vanemad, sest selle põhjal saab aimu, milline on ta täiskasvanuikka jõudes.

Seda kõike seetõttu, et uue omaniku huvi ei raugeks, kui koer pole enam kutsikas ning kass pole enam kassipoeg. Loomavõtt peaks olema samasuguse tähendusega kui lapse sünd – sa teed selle valiku ise ning võtad teda pereliikmena, seda ei saa anda kaasa kingituse tegija. Seetõttu jätkame vanade traditsioonidega ning kingime jõuludeks sokke ning sünnipäevadeks muid toredaid asju.

Loomavõtt olgu igaühe enda vastutada ja need, kes on siiski saanud sellise kingituse osaliseks, siis armastage neid kõigest hoolimata.

Tekst on avaldatud autori loal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles