TUNNE RISKE ⟩ Eksootiline lemmikloom võib endaga kaasa tuua surmava haiguse

Kilpkonn. Foto: Shutterstock

Eksootiline välimus võib kaasa tuua ka eksootilise haiguse. Lisaks zoonootilistele haigustele võib loom ohtlikuks osutuda ühiskonnale, omanikule ja ta perele. Eesti loomakaitse selts (ELS) rõhutab, et eksootilise looma võtuga kaasnevad väga suured riskid.

Mitmed inimesed loobuvad huvitava välimuse tõttu traditsioonilisest lemmikloomast. Eksootilised loomad ei ole harjunud inimestega koos elama ja loovad harva oma omanikega sidemeid. Inimese suutmatus pakkuda neile vajalikku elustiili lõppeb tihti looma puuri või rihma otsa panemisega. «Tagajärjena võivad loomal esile tulla erinevad käitumishäired ning ta võib muutuda agressiivseks ja kedagi vigastada. Alati ei pruugi inimene loomale kahju teha teadlikult, kuid omaniku teadmatuse tõttu võib mõni ta pereliige lõpetada tõsise vigastuse või haigusega. Lisaks võivad eksootilised lemmikud kanda erinevaid zoonootilisi haigusi, mis võivad lõppeda ka surmaga,» sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank.

Risk ühiskonnale

Enamik eksootilisi loomi on territoriaalsed ja nõuavad oma liigiga suhtlust, kuid kodudes on nad tavaliselt isoleeritud ja veedavad suurema osa oma päevast väikeses aedikus, kus ei saa vabalt ringi liikuda ja oma loomulikku käitumist väljendada. Nii võib ta muutuda ohtlikuks omanikule, naabrile ja tervele kogukonnale. Üle ookeani on olnud mitmeid juhtumeid, kus ahvid on inimesi hammustanud, tiigrid on räsinud lapsi ja täiskasvanud või maod on proovinud lämmatada. Ka Eestis leiavad aset sellised sündmused. Näiteks on Tallinnas serval purenud inimest, šimpans on hammustanud väiksel poisil tüki kõrvast ning aastas vähemalt korra saab lugeda artiklit, kus madu läks vabadust nautima, kilpkonna leidmine meie loodusest on muutumas juba suhteliselt tavaliseks.

Terviserisk inimesele

Zoonoosid on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad edasi kanduda inimesele. Paljud eksootilised loomad on zoonootiliste haiguste kandjad, mis kõik on inimestele edasi kanduvad. Kuuest haigusest viis, mida U.S. Centers for Disease Control and Prevention (CDC) agentuur peab riikliku julgeoleku suurimaks ohuks, on zoonootilised. Ajakiri Journal of Internal Medicine hindas, et alates 2000. aastast on maailmas zoonootilistesse haigustesse nakatunud 50 miljonit inimest ja koguni 78 000 inimest on surnud.

Boamadu. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mõned näited zonootilistest haigustest:

• 1999. aastal müüdi lemmikloomapoes Prantsusmaal Bordeauxi linnas sinna imporditud Egiptuse öötiiburit, kes suri kaks kuud hiljem marutaudi. Seetõttu hukati kõik loomad, kes selle loomaga kokku olid puutunud, ning umbes 130 inimest tuli vaktsineerida.
• Aastal 2000 keelas USA kolme kilpkonna liigiimpordi, kuna oli oht, et nad kannavad riketsioosset hüdroperikardiiti (heartwater disease) ja see võib tappa kuni 60 protsenti veistest ja kuni 100 protsenti lammastest.
• Aastatel 2000–2004 haigestus salmonelloosi enam kui 210 000 ameeriklast ja vähemalt 89 suri. Enamik nakkusi on pärit saastunud toidust, kuid kuni 5 protsenti on seostatud lemmikloomadega, eriti selliste roomajatega nagu iguaanid ja kilpkonnad. Aastal 2019 registreeriti Eestis 154 salmonelloosi haigusjuhtu, 2018. aastal aga 323 haigusjuhtu
• Mõned kohutavamad haigused, mis on ilmnenud alates 2001. aastast, on samuti seotud eksootiliste loomadega: nii legaalne kui ka illegaalne metslindude kaubandus omab tähtsat rolli globaalse linnugripi leviku puhul, mille tõttu keelati 2007. aastal ELis loodusest püütud lindude import.

Eesti loomakaitse selts palub inimestel eksootilise lemmiku võttu korralikult kaaluda ja tuletab meelde, et mitmed kõige tõsisemad zoonootilised haigused on seotud kodustamata, eksootiliste või imporditud loomadega.