Kõik, mida peaks teadma enne eksootilise lemmiklooma võtmist

Roheleeguan. Foto: Shutterstock

Eksootiline lemmikloom ei ole mitte üksnes erilise välimusega loom, vaid ka lemmik, kes vajab tavapärasest spetsiifilisemaid keskkonnatingimusi, menüüd ja liigile omaseid tegevusi. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub üles uurima põhjalikult looma vajadusi, enne kui otsustatakse eksootiline lemmikloom koju võtta.

Eksootilisele loomale liigiomaste tingimuste tagamine võib osutuda väga keeruliseks ja kulukaks. Paljudele liikidele isegi võimatuks.

«Eksootiliste loomade käitumine ja psühholoogilised vajadused on palju mitmetahulisemad ja see teeb nende pidamise omanikule keeruliseks kui mitte võimatuks. Loomale ei piisa vaid õigete mõõtude ja varustusega puurist või liigile sobivast toidust, kuid juba selle tagamine võib olla raske ja kulukas. Näiteks on roheleeguanide seas levinud metaboolne luuhaigus, mida põhjustab ebakvaliteetse juur- ja puuvilja söömine. Kui loomad ei saa elada neile sobivas keskkonnas, toidust kätte vajalikke vitamiine ja mineraale ega rahuldada oma loomuomaseid vajadusi, tekib neil stress, mis omakorda viib tõsiste käitumishäirete ja terviseprobleemideni,» lisas ELSi juhatuse liige Geit Karurahu.

Samuti võib juhtuda, et mõne loomaliigi vajaduste kohta ei ole veel piisavalt informatsiooni, sest teda ei ole veel põhjalikult uuritud. Loomade kannatusi ja hooletusse jätmist on võimalik vältida, kui tulevased omanikud võtaksid arvesse tegureid, nagu looma eluiga, suurus täiskasvanuna, sotsiaalsed vajadused, hooldus- ja ravikulud, sobiv temperatuur, niiskustase ja valgustus ning sobiva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna nõuded.

Eksootiline lemmikloom vajab väga teadlikku hoolt, et olla õnnelik ja terve. Tema jaoks on olulised järgmised tegurid:

LIIGIOMADUSTELE VASTAV ELUPAIK

Mõelge maole, kelle elupaigaks on soe ja niiske džungel, nagu Amazonases või sisalikule, kes looduses elaks kõrbekliimas. Eksootiline lemmikloom peab elama keskkonnas, mis jäljendab tema loomulikku elupaika, võttes arvesse nii temperatuuri, niiskuse kui ka varjupaikade olemasolu. Meeles tuleb pidada ka puuri, terraariumi või akvaariumi suurust. Paljud maod elavad liiga väikestes terraariumites. See pole probleem mitte ainult loomaomanike seas, vaid ka kasvatajate, loomaaedade ja -poodide seas. Terraarium peab olema piisavat suur, et nad saaksid ennast sirgjooneliselt välja sirutada. Tihti see võimalus neil puudub ja nad veedavad terve elu kerratõmbunult. Papagoide puur peaks olema vähemalt poolteist korda suurem kui tema tiibade siruulatus. Amatsoonpapagoi tiibade siruulatus on keskmiselt 20 cm, mis tähendab, et tema puur peaks olema minimaalselt 30 cm laiune. Tihti veedavad papagoid aastaid loomapoodides puurides, kus neil puudub võimalus oma tiibu sirutada.

SPETSIIFILINE TOIT

Olenemata sellest, kas tegemist on küüliku, linnu, tšintšilja, tuhkru, iguaani või mõne muu lemmikloomaga, võib toitumine määrata, kui terve ta on ja mõnel juhul ka eluea. Paljudel väikeimetajatel ja närilistel on spetsiifilised nõuded toiduks. Näiteks vajavad küülikud ja merisead piiramatult heina, kuna neil on seedetrakti normaalseks talitluseks vaja palju kiudaineid. Samuti vajavad nad värskeid köögi- ja puuvilju piiratud koguses. Linde on mõnikord isegi raskem korralikult toita. Täpset lindude toitumist looduses on peaaegu võimatu jäljendada. Praegu on lindude jaoks turul mitmeid sööte, kuid oluline on ka värskete puu- ja köögiviljade tarbimine. Seemnetel põhinev toit näib olevat kõige levinum lindudele pakutav toit, kuid see on üks kõige vähem tasakaalustatud toite. Üldiselt puuduvad seemnetes vajalikud vitamiinid ja mineraalid.

Roomajatel on samuti väga spetsiifilised toitumisvajadused. Mõned roomajad on taimtoidulised, liha- või kõigesööjad ning putuktoidulised. Taimtoiduliste roomajate toitmisel tuleb olla ettevaatlik, kuna kokkupuude loomsete valkudega (koera- või kassitoidus) võib kahjustada nende neere.

REGULAARSED TERVISEKONTROLLID

Eksootilised loomad võivad säilitada terve lemmiklooma välimuse, isegi kui nad on haiged. Paljud omanikud ei saa isegi aru lemmiku terviseprobleemist, kuni ta ei liigu või tal on raske hingata. Sellepärast on oluline käia regulaarselt tervisekontrollis. Toidukoguse, väljaheidete ja uriini välimuse ning koguse jälgimine aitab kiiremini ära tunda haigestumist. Paljusid eksootilisi lemmikloomi on haigena väga raske ravida, sest sageli viitab see juba kriitilisele olukorrale. Eksootilistele loomadele spetsaliseerunud loomaarste on Eestis vähe ja nii võib lemmikule vajalik abi jääda saamata. Külastama peaks veterinaararsti, kes on kursis eksootiliste lemmikloomade ravimisega.