ELS: eksootiline lemmikloom vajab teistsugust hoolt kui koer või kass

Suhkruorav. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana on nii Euroopas kui ka Eestis aina kasvav trend. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) rõhutab, et ilma teadliku lähenemiseta võib see tuua aga kahju nii loomale endale, inimesele, teistele loomadele kui ka keskkonnale.

ELS rõhutab, et armsa või kummalise välimuse taga peidavad end mitmed ohud ning eksootilise lemmiklooma omanik peab olema looma valides äärmiselt teadlik.

Eksootiline loom:

• Vajab teadlikku hoolt. Oma päritolumaale sarnast keskkonda, toitu ja oma loomule vastavaid tingimusi.
• Võib ohustada sinu tervist. Eksootiline välimus võib kaasa tuua eksootilisi haiguseid. Paljud loomad võivad inimesele olla ka füüsiliselt ohtlikud.
• Võib olla ohtlik teistele loomadele. Nii nagu inimestele, võivad nad ka teistele loomaliikidele anda edasi ohtlikke haiguseid.
• Võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu. Loodusesse sattudes võivad välja tõrjuda kohaliku loomaliigi või hävitada taimeliigi. Lisaks võib teatud eksootilise looma nõudlus kaubanduses seada ohtu liigi säilimise looduses.

Nunnu välimus võib viia impulsiivse ostuni, mille tagajärgi ei mõisteta. «Näiteks suhkruorav on oma suurte silmadega väga armas ning inimene näeb eelkõige loomakese välimust. Tegelikkuses vajavad nad palju teadlikku hoolt. Suhkruoravad on väga aktiivsed ja seltskondlikud olendid, kes naudivad ronimist, jooksmist, hüppamist ja loomulikult liuglemist. Selleks on vaja palju ruumi, mida näiteks korteris elades on väga raske võimaldada. Rääkimata spetsiaalsest toidust, arstiabist või kuludest, mis kaasnevad tema hooldamisega. Suhkruorav elab umbes viieteist aastaseks ja tuleb mõista, et see on nii ajaliselt kui ka finantsiliselt väga suur pühendumus,» sõnas ELS turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank.

«Suhkruoravatel on pikad küüned ja teravad hambad, millega nad võivad tõsiselt vigastada inimest või hävitada mööblit. Armas lemmikloom võib ohtlikuks kujuneda tervele perele, eriti teistele lemmikloomadele või pere väiksematele. Suhkruorav võib endaga kaasas kanda haiguseid nagu salmonelloos, giardia, leptospiroos,» lisab Blank.

Lisaks ohule inimestele ja teistele loomadele võivad eksootilised loomad rikkuda ökoloogilise tasakaalu. Näiteks võib loom sattuda meie loodusesse, kus ta võib välja tõrjuda teise liigi või hävitada taime, mida ta toiduks tarbib. Eestis on heaks näiteks ameerika naarits kui ka punakõrv-ilukilpkonn. Euroopat on vähehaaval üle võtmas ka pesukarud.

Kui eksootilised loomad muutuvad populaarseks lemmikloomaks või hakatakse neid tarbima toiduks või mõnel muul eesmärgil, võib see kaasa tuua liigi ohtu sattumise looduses.

«Suhkruoravad elavad looduses Indoneesias, Paapua Uus-Guineas ja Austraalias. Näiteks Malaisiasse, kus neist on saanud populaarsed lemmikloomad, tuuakse neid just Indoneesiast. Indoneesias aretatakse neid loomi ka vangistuses, kuid siiski suurem enamus püütakse loodusest. Seetõttu on Mailaisa asunud töötama selle nimel, et suhkruorav lisataks kaitse all olevate liikide loetellu eesmärgiga kontrollida paremini nende loomade kaubandust ja vältida nende ohtu sattumist looduses,» kommenteeris Blank.

Eesti Loomakaitse Selts kutsub inimesi üles enne eksootilise looma võttu kaaluma oma otsust ja uurima, mida selle looma pidamine lemmikloomana võib kaasa tuua.