R, 9.12.2022

Pimeda naise palve: palun ärge segage juhtkoera, ta on minuga õues olles tööl

Triin Palmipuu
, Sõbranna.ee reporter-toimetaja
Pimeda naise palve: palun ärge segage juhtkoera, ta on minuga õues olles tööl
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Tartlanna Kaili on vaegnägija ja käib kodust väljas oma asendamatu abilise ja sõbra, labradorist juhtkoer Daliiga. Tal on inimestele palve: palun ärge segage rakmetes juhtkoera. 

Kaili selgitab: «Juhtkoer on teenistuskoer, kes aitab pimedal inimesel kodust väljaspool liikuda ja liigelda.

Kas te kujutate ette, mis tähendab olla pime igapäevaelus? Nii, et te ei saa korraks ka maailma piiluda. Isegi kõige hullemas ja tihedamas liikluses. Kui ei saa usaldada oma silmi, mil tuleb ületada sõidutee, peab märkama kõrvadega, ninaga, nahaga, isegi juuste ja küüntega. Kui inimene, kes ei näe, astub välja oma koduuksest, mille taga kõige ootamatumad juhtumised võivad oodata. Näiteks kortermaja trepikoda, kus on trepile valatud biojäätmed. Teie astute mööda või üle, aga kui te ei näeks, kuhu astuda.»

Kas olete mõelnud, et juhtkoer on teenistuskoer, kes on teatud ülesandeid õpetatud täitma. Ometi on ta koer oma rõõmude, murede ja tunnetega.

«Mis te arvate, kuidas suhtuda inimesse, kes käib oma karvase ja haukuva lemmikuga juhtkoera siin-seal provotseerimas? Jalutab oma käratseva koeraga teenistuskoera kõrval ja jälgib, kuidas pime inimene ja tema abiline sellest lärmist ja segamisest välja suudab tulla. Ja kas üldse suudab? Kuidas teile tundub, kui peaksite ise olema olukorras, kus te enam ei tea, kuhupoole suund võtta, et ära hoida näiteks koertekaklus?»

Nendele, kes koera töösse ei sekku, on Kaili meeletult tänulik. «Olen väga tänulik enamikule inimestest, kellega mu teekonnad mind kokku on juhtunud viima. Tegelikult on ka 94 protsenti koeraomanikest ja teistest kodanikest mõistvad, abivalmid ja toetavad. Vahel on abivalmidus seegi, kui märkad, aga ei sega juhtkoeraga kõndijaid. Veel oleks abi sellest, kui ka koerajalutajad, kes on oma koera külge viisakalt lõastatud, ei tuleks rõõmust põntsudes oma koeraga juhtkoera ligi, et las kutsud nüüd ometi tutvuvad.»

Ma olen oma suu kuivaks seletanud, selgitanud, kirjeldanud. Aga ikka leidub neid, kes ei tea.

Naine kirjeldab, kuidas pimedat ja tema juhtkoera alati eksimatult ära tunda ja palub, et inimesed õpetaksid seda ka oma lastele. «Juhtkoera tunned ära rakmete järgi, mis on koera keha ümber kinnitatud. Keha ümber kinnitatud rihmade küljes on jäik sang, millest omakorda hoiab kinni inimene, kes ei näe. Sang on sellepärast jäik, et nii tunnetab inimene, kes juhtkoeraga käib, looma liigutusi paremini, kui lihtsalt rihmas kõndiva koera puhul seda saaks.»

Lähemalt saab pimedate juhtkoertest lugeda siit: Pimeda juhtkoer – lemmik, kes on rohkem kui sõber.

Märksõnad
Tagasi üles