Loomaarst vastab: miks kass ühte pereliiget hammustab?

lemmik.postimees.ee
Copy
Sageli ei pane inimesed tähele hoiatavaid märke, mida kassid oma tagasihoidliku kehakeelega väljendavad.
Sageli ei pane inimesed tähele hoiatavaid märke, mida kassid oma tagasihoidliku kehakeelega väljendavad. Foto: Shutterstock

Lemmiku lugejatele on avatud nõuandenurgake, kus loomaomanikel on võimalus esitada loomaarstile küsimusi oma neljajalgsete sõprade kohta.

Lemmiku lugeja küsib

Miks kass ühte pereliiget hammustab? Meil on mõned aastad tagasi varjupaigast võetud kass. Süles talle olla ei meeldi, muidu on sõbralik ja mänguline. Tütar, kes kassi valis, hoiab ja mängib temaga, on aga ainuke, keda kass hammustamas käib. Miks? Käib ja hõõrub end tütre vastu ja siis lööb hambad sisse.

Vastab loomaarst Kertu Kivirand PetCity loomakliinikust

Kuna agressiivsuse põhjusi võib olla erinevaid, soovitaksin põhjaliku abi saamiseks pöörduda Krati koertekooli kasside nõustaja Laura Kiiroja poole. Temaga on võimalik otse kontakti saada kooli kodulehel toodud meiliaadressil või osaleda kooli iga-aastastel kassikursustel. Igal juhul tasub abi otsida, kuna kannatada saab lapse ja kassi vaheline sõprussuhe. Kui aga algpõhjus pole kindlaks tehtud, võib n-ö vale ravimeetodi rakendamine probleemi hoopis süvendada.

Inimeste vastu suunatud agressiivsus võib olla põhjustatud:

  • kiisu vähesest sotsialiseeritusest inimesega, minevikutraumadest ning sellega seotud närvilisusest ehk kokkuvõtvalt hirmust;
  • mänguagressioon mängulises olukorras; ümbersuunatud agressioon, kui kassi häirib tegelikult miski muu, kuid laps juhtub parasjagu n-ö tee peal ees olema;
  • valust või haigusest tingitud käitumine;
  • kisklusel põhinev agressioon, kus kass käitub lapse nagu saakloomaga.

Sageli on põhjus hoopis selles, et inimene ei märka kassi tagasihoidlikku kehakeelt kontakti lõpetamise soovi kohta.

Sisisemist, urisemist, hammustamist ja küünistamist paneb inimene alati tähele, kuid enamasti eelnevad sellele leebemad märguanded, et aeg oleks kontakt lõpetada. Enamasti on nendeks

  • kõrvade pead ligi tõmbamine;
  • katsuja käe jõllitamine;
  • sabaotsa tõmblemine või sabaga vehkimine;
  • pupillide suurenemine.

Lemmiku toimetus ootab küsimusi!

Saada oma lemmiklooma puudutav küsimus (või küsimused) meile ja me uurime loomaarstidelt ning ekspertidelt, miks loomad üht- või teistmoodi käituvad ja mis neid vaevab.

Küsimused võivad puudutada loomade käitumist, tervist või näiteks seda, millega arvestada, kui soovid võtta uue lemmiklooma. Küsimusi ootame aadressil lemmik@postimees.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles