Purjus elevandid ja näppajad sead: pöörased loomade sooritatud kuriteod

Teaduskirjanik Mary Roach on sukeldunud «loomakuritegude» imelisse maailma. Mida tuleks teha, kui loodus seadust rikub?

Loomade rünnaku viimane kuulus ohver on Kolumbia lauljanna Shakira. Teda ründasid metssead, kui ta oma 8-aastase pojaga kodulinna Barcelona pargis jalutas. Popstaari sõnul haarasid loomad tema koti ja taganesid kiiresti metsa.

Kuid Shakira hirmutav kogemus ei ole kaugeltki ainus. 2016. aastal sai Hispaania politsei 1187 telefonikõnet metsigade kohta, kes rüüstasid koeri, härisid liiklust ja põhjustasid isegi linnas avariisid.  

Eelmise aasta augustis varastas metssiga Berliinis alasti päevitanud mehelt sülearvuti.

Vahel peetakse inimest süüdi kuriteos, mille tegelikult pani toime metsloom. Kõige kuulsam on Austraalias Lindy Chamberlaini juhtum. Naine karjus, et nägi dingot oma 9-nädalase lapsega põgenemas, kui pere 1980. aastal telkimas oli. Ta mõisteti ekslikult oma lapse tapmises süüdi, kuigi hiljem selgus, et metsikud koerad dingod olid tema lapse ära söönud.

Purjus elevandid

Indias sureb kokkupõrkes elevantidega igal aastal 500 inimest. Enamasti elevandid inimesi ei ründa, õnnetuse traagiline põhjus on nende suures kaalus. Näiteks avariide korral. Need elevandid ei kavatsenud tappa ega soovinud kellelegi halba. 

Küll aga võivad elevandid muutua agressiivseks, kui nad on purjus. Ja londikud naudivad, kui maapind nende all kõikuma hakkab. Näiteks Põhja-Bengalis joovad elevandid kodupruuli, mida toodavad ja naudivad sealsed elanikud. Elevandid on küll suured loomad, aga neil puudub peamine etanooli lagundav ensüüm, mis tähendab, et nad jäävad purju juba väga väikesest kogusest märjukesest. 

Ohvitser Raj'i sõnul on kaks versiooni, kui elevandid purju jäävad. Enamasti nad koperdavad veidi, jäävad karjast maha ja magava peatäie välja. Kuid igal karjal paistab olema üks vihane riiukukest elevandipull, kes agressiivselt käitub ja kakelda tahab. Nii et mida iganes te elus teete, hoidke eemal purjus elevantidest. Päriselt ka!  

Vargakommetega ahvid

Üllatunud ahv Foto: Shutterstock

Oma raamatu jaoks materjali kogudes langes Mary ise Põhja-Indias ahvide ohvriks, kes temalt banaanikoti näppasid ja sellega nelja tuule poole põgenesid. Kuid temal läks veel hästi. 

Indias on igapäevased juhtumid, kui uljad makaagid hiilivad basseinidesse, väljakutele ja isegi India valitsuse hoonetesse. Üks advokaat rääkis Maryle makaakidest, kes murdsid sisse haiglasse, tõmbasid patsientidelt kanüülid ja imesid sealt glükoosi nagu lapsed kõrrejooki.  

2008. aastal võttis Delhi linnavalitsus vastu seaduse, millega keelati looduslike ahvide toitmine, kuid trahve ei ole seni kellelegi määratud.

Praegu otsivad teadlased viise, kuidas probleemsetel loomadel rasestumisvastaseid vahendeid kasutada, et nende levikut piirata.

Marodöörid kajakad

Kajakas restoranis Foto: Shutterstock

Suurbritannia ägab kajakate poolt tekitatud ebameeldivuste küüsis. Nad ründavad pensionäre, röövivad sülekoeri, näppavad inimeste käest toitu ja kakavad tohutult. Nad tassivad prügi laiali. Ja neil on vahel kalduvus kannibalismile, süües iseenda poegi. 

Kuid kajakatega on hädas ka näiteks Vatikan. 2017 aasta lihavõttemissa eelõhtul hävitasid kajakad kogu Püha Peetruse basiilika ümbruses oleva lilledest väljapaneku. See nägi välja nagu toores vandalismiakt, päästa polnud enam midagi. 

Tagasihoidlikud karud

Lõpetuseks jagab Kanada metsloomaekspert Aaron Koss-Young nõu mida teha siis, kui satute vastamisi karuga. 

«Kõigepealt püüdke mõista, kas ta on ründav või kaitsev. Ja mis põhiline: bluffige karuga. Tehke ennast võimalikult suureks ja taganege vaikselt, samal ajal temaga rahuliku häälega rääkides. Te pääsete väga suure tõenäosusega, isegi kui tegemist on poegadega emakaruga.»