/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/01/14107069t1h20f2.jpg)
Lihtsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Karude rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet mesinikel kindlustada mesitarud ning vältida muid lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Keskkonnaamet: karude tekitatud kahjusid saab inimene ennetada
Karud on enne taliuinakut energiat kogumas ja otsivad selleks söögipoolist. Ehkki looduses on karudele toitu piisavalt, põhineb loomade käitumine instinktidel. Nii võibki juhtuda, et karu asub ettejuhtuva mesitaru või silopalli kallale, kui toidupoolis on talle lihtsasti kättesaadav.
«Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel soovitame igal juhul eelistada võimalike probleemide ennetamist. Et karul ei oleks lihtne tarusid lõhkuda, soovitame tarude ümber paigaldada elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Nii ei ole mesikäpal lihtne toitu noolima tulla ega ka seeläbi aja jooksul nuhtlusisendiks kujuneda,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Selleks palub keskkonnaamet mesinikel esitada taotluse.
Mesinikele korvatud karukahjude summad on kümnekonna aasta jooksul suurenenud. Kui näiteks 2015. aastal rüüstasid karud keskkonnaametile teadaolevalt Eestis kokku 288 mesitaru, siis 2021. aasta jooksul on ametile seni laekunud kahjuteateid juba 679 mesitaru kahjustamise kohta. Karud on sel aastal Eestis murdnud ka 5 lammast, 1 vasika ning rüüstanud 346 silorulli.
/nginx/o/2021/10/01/14107062t1h1ee8.jpg)
«Ilmselt on karukahjud suurenenud peamiselt seetõttu, et suurenenud on karude arvukus. Samas on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2020. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest on riik hüvitisi välja maksnud 116 466 € ulatuses. Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa. Mullu tundsid karud mesitarude vastu kõige rohkem huvi Harju-, Tartu- ja Viljandimaal, 2021. aastal Järva-, Viljandi- ja Tartumaal. Eks kahjud esinevad ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad,» tähendas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Inimeste juurde meelitavad karusid ka näiteks avatud kompostikastid või mujal kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.