TASUB TEADA ⟩ Millisel aastaajal liigub maanteedel kõige rohkem metsloomi?

Loom teel. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Alanud on põtrade ja hirvede jahihooaeg ning varasügisele omaselt on ka liiklus aktiivsem. Sügis on ka aastaaeg, mil metsloomad kõige sagedamini maanteedele võivad sattuda.

Suurel kiirusel võib ka väikese kährikuga kokkupõrkel olla rängad tagajärjed. Gjensidige kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürki sõnul on sügisesed kokkupõrked väiksemate loomadega toonud kaasa juba mitmeid pea 1000-euroseid kahjusid.

Mürk nentis, et varasügisesel perioodil toimub ligi 60 protsenti kõigist metsloomadega seotud õnnetustest ja nii on see igal aastal. «Sel aastal on tunda tugevat tõusu metsloomadega seotud kahjudes juba alates augusti keskpaigast – pea iga kolmas sõidukikahju on sügise saabudes seotud metsloomadega ning ühe kahjujuhtumi kahjud ulatuvad 4000 euroni,» sõnas ta.

Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2020. aastal autoga kokkupõrke tagajärjel sõralistest kõige enam just metskitsi, teadaolevalt vähemalt 3511. Põtradega kokkupõrkeid juhtus kõige enam Harjumaal ning kokku hukkus Eestis liiklusõnnetuses vähemalt 184 põtra.

Lisaks kitsedele ja põtradele jääb auto ette sageli ka metssigu. Keskkonnaagentuur ennustab tänavu, võrreldes mullusega, veelgi enam kokkupõrkeid metssigadega, sest metssigade arvukus on märgatavalt kasvanud. 2020. aastal registreeriti liiklusõnnetustes 114 hukkunud metssiga.

Keskkonnaeetiku Mattias Turovski sõnul on asfalteerimine, suvised teeparandustööd, aga eriti uute trasside rajamine metsade lähistele või mujale ulukite asustusaladele loomadele suur stressiallikas ning paiskab nende väljakujunenud liikumistrajektoorid sassi. Ehitustööd teevad palju lärmi, muutunud on harjumuspärane liiklusvool ning sellistel aladel on väga palju uusi ja võõraid lõhnu. Seega tasub uute teede läheduses metsloomade osas eriti tähelepanelik olla.

Kuidas vältida loomadele otsasõitu:

• Vali ilmastikule ja teeoludele vastav sõidukiirus.
• Arvesta, et loomad tajuvad inimestest kiirusi märksa kehvemini ja käituvad ettearvamatult.
• Ole eriti tähelepanelik vahetult pärast päikseloojangut või enne päikesetõusu, siis on metsloomad reeglina kõige aktiivsemad.
• Ära ehmata teel olevaid loomi signaaliga.
• Looma tee peal nähes lülita sisse ohutuled, alanda kiirust ning oota looma lahkumist teelt.
• Pea meeles, et loomad liiguvad sageli karjas.

Paraku ei ole alati võimalik õnnetust siiski täielikult ära hoida. «Oluline on jääda kohale ja alati teavitada häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 vigastatud või hukkunud loomast. Kaskokindlustuse juhtumi registreerimiseks tuleb samuti teavitada kas häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 või häirekeskust numbril 112, seejärel olukord fikseerida ning teavitada oma kindlustusandjat. See aitab kindlustusseltsil juhtumit kiirelt lahendama asuda,» märkis Maarika Mürk.

Loomale otsasõidu korral:

• Lülita sisse ohutuled ja hinda olukorda.
• Kui avariis said viga inimesed, helista abi saamiseks hädaabinumbrile 112.
• Teavita vigastatud või hukkunud väikeulukist, suurulukist või linnust häirekeskuse riigiinfo telefonil 1247 või politsei numbril 112.
• Võimalusel fikseeri sündmuskoht hilisema segaduse vältimiseks fotode abil.
• Uuri kindlustusandjalt, kuidas oleks mõistlik edasi toimetada.