PÄEVAKÄPP ⟩ Imekaunis kassipoiss Carlos otsib oma südamesõpru

Carlos. Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

Kui Carlos turvakodus registreeriti, siis tuli vabatahtlikele millegipärast meelde Antonio Banderas filmist «Zorro». Hm, ei tea miks? Kas mitte sellepärast, et ka Banderase tegelase karusest olekust filmi alguses kumas kõigest hoolimata läbi südametemurdja sarm?

Nii kantigi turvakodu ennustusraamatusse Carlose lahtrisse «tulevane südametemurdja-kass». Seetõttu anti talle ka romantiline hispaaniapärane nimi. Kassipoiss ise muidugi ei taipa veel oma sarmist midagi.

Vabatahtlikud arvavad, et Carlose lugu saab olema klassikaline stoori sarmikast, kuid kohmakast tänavapoisist, kes viidi uhkesse majja, pesti puhtaks ja õpetati käituma. Ning siis langesid kõik peened preilid tema jalge ette. Noh, meie arvame, et kui Carlos õpib inimesega suhtlema ja ka paikursustel ära käib, siis langevad igasugused Oma Inimesed tema jalge ette.

Carlos on pärit Sillamäe kolooniast. Praegu on noormees arusaadavalt veel üsna segaduses ja hirmunud, aga siiski tunneb juba suurt huvi inimese vastu. Iseloomult on kassipoiss õrn ja tundlik. Teiste nurrikutega saab hästi läbi ja usaldab neid. Seetõttu talle sobiks kodu, kus mõni kogenud kodukiisu (või mitu) juba ees ootamas. Carlos saaks nende eeskuju najal õppida. Samuti vajaks ta kannatlikku ja mõistvat Oma Inimest ning piisavalt aega, et uude rolli sisse elada.

Võib-olla see ei paista veel igaühele, kuid vabatahtlikud näevad praegu veel tahumatus noormehes tulevast talenti hurmurkassi ametis. Pange tähele, et just sellistest «tundliku ja õrna loomusega» poistest saavad kõige suuremad südametemurdjad – nimelt selle tõttu, et nad üldse ei püüa kellegi südant murda, vaid lihtsalt on sellised, et kõik tahavad nende eest hoolitseda! Peale selle, juba Carlose välimus kõneleb sellest, et loodus määras ta tulevaseks hurmuriks: need viinamarjataolised silmad, sulnis hall kasukas…

Kui sooviksid talle kodu pakkuda, siis palun kirjuta meile aadressil [e-mail].