Sulavad liustikud on viinud jääkarud intsestini

Jääkaru Foto: shutterstock.com

Teadlaste sõnul võib jääkarude geneetilise mitmekesisuse kadumine olla liikide edasise ellujäämise jaoks ohtlik.

Rühm Norra teadlasi jälgis aastatel 1995–2015 Teravmägedes karusid, et uurida ökoloogilise olukorra mõju kiskjatele. Teadlased tegid tähelepanekuid, et järjest tavalisemaks muutub jääkarude paaritumine veresugulastega. Selle peamine põhjus on loodusliku ökosüsteemi hävinemine.

Jääkarusid leidub maismaal harva. Nad eelistavad liikuda, jahti pidada ja puhata veekogude rannikuvööndites jää peal. Barentsi mere jää hakkas aga sulama ja jagas elanikkonna väikesteks kogukondadeks, mis koosnesid peamiselt sugulastest. Üks teadusliku töö autoritest, Simo Maduna selgitas Independentile, et verepilastuse tagajärjel saavad järglased endale üha sagedamini retsessiivsed tunnused ning muutuvad järjest nõrgemateks.

Teises uuringus leidsid Kanada teadlased, et kliimakriis mõjutab ka jääkarude toitumist. Neil pole kedagi jahtida: hüljeste arv on vähenenud ja nüüd on kiskjad sunnitud sööma merelinde ja nende mune. Toidupuudus sundis karusid elupaigast lahkuma ja muutis nad agressiivsemaks ja seega ka inimestele ohtlikumaks. Toiduallikate vähenemisega seoses on täheldatud, et karud muutuvad üha kannibalistlikumaks.

Planeedile on jäänud umbes 25 000 jääkaru, kes on levinud Arktikas, Kanadas, Gröönimaal, Norras ja Venemaal.