Linnas elavad metsloomad tekitavad muret ja küsimusi
Mida teha, kui kohtad linnas metslooma?

Siil. Pilt on illustreeriv. FOTO: Shutterstock

Eesti Loomakaitse Selts on saanud kõnesid inimestelt, kes on mures linnas elavate metsloomade pärast. Siil Mustamäe kortermaja kõrval, rebane Nõmmel nuuskimas kompostihunnikus, orav elektriliini peal – kas ja kuidas peaks reageerima?

Eestis elab üle 60 liigi imetajaid, kellest paljud satuvad ka inimeste keskele. Kõige sagedamini kohtutakse väikeimetajatega, kes elutsevad linnaparkides ja -metsades, niitudel ja veekogude kallastel. Sealt satuvad nad koduaedadesse, kuhu võivad ka elama asuda.

Küll aga on Eesti Loomakaitse Seltsile tulnud kõnesid, kus palutakse viia loomad metsa tagasi. Viimati helistas murelik Viimsi mees, kelle aias oli suur, terve ja tegus siil. Mees palus looma metsa toimetada, sest siilid ei ela asulas ja looma viibimine väljaspool metsa on talle ohtlik.

«Sarnaseid kõnesid on tehtud, kui on kohatud asulas oravaid, jäneseid ja rebaseid. On teatatud hüljatud küülikust, kes on osutunud hoopis tavaliseks haavikuemandaks või põgenenud hiirest, kes oli hoopis vanalinna prügikastist söögipoolist otsiv rändrott,» jagas oma kogemust seltsi otseabistamise juht Kaisa Kamm.

Näiteks on ohustatud kanakull pesitsema tulnud linnametsadesse ning väikepistrik vahel lausa õuemänni otsa. Vanemate majade välisvoodri all ja pööningul on tihti päevase varjekoha leidnud nahkhiired. Kui siilid ja pardid on linnades ammused elanikud, siis aina rohkem on märgata jäneseid ja rebaseid. Linnad on omalaadsed, kuid seni vähe väärtustatud kodud metsloomadele.

Kui kohtad linnas…

  • siili – võid talle kosutuseks anda madalast nõust vett. Kindlasti ei tohi ühelegi loomale piima anda, see võib ta seedimise segamini lüüa. Siilid on putuktoidulised, kuid kui soovid siiski toidupoolist pakkuda, siis võid pakkuda keedetud porgandit või brokolit. Siilidele meeldib olla loodussõbralikus aias või pargis, kus tal on koht varjumiseks ja piisavalt toitu. Ettevaatust kompostihunnikute, lõkete ja lehehunnikutega – siilid võivad seal põõnata.
  • nahkhiirt – nahkhiired on Eestis kaitse all ning nende elupaiga kahjustamine on karistatav. Kui te plaanite tegevusi, mis võivad häirida või takistada nende elutsemist või talvitumist, siis tuleb konsulteerida keskkonnaametiga. Kui loomake lendas tuppa, tuleb avada uks ja aken ning oodata, kuni loom väljapääsu leiab. Kui nahkhiir klammerdub seinale või lakke, võib teda ohutult karbiga kinni püüda. Kindlasti kasutage kindaid ning hoiduge teda paljaste kätega puudutamast.
  • rebast – ärge toitke rebaseid sihilikult, nad saavad vajaliku toidu niikuinii kätte. Nende jahimaa ei piirdu ühe-kahe krundiga, vaid nad võivad öösiti teha kilomeetrite pikkusi retki piirkonna hoovides. Kui rebase tihedad külastused häirivad, siis vähendage oma aia atraktiivsust looma jaoks. Jälgige, et lemmikloomadele ja lindudele välja pandud toidule rebased ligi ei pääse. Kompostimisel tuleks eelistada kinniseid mahuteid, kuhu loomad ligi ei pääse.
  • oravat – nende põhitoiduks on kuuse- ja männiseemned, tammetõrud ja pähklid, marjad ja seened. Rosinad, maapähklid ja päevalilleseemned võivad oravale tekitada seedeprobleeme. Oravad asustavad linnades piirkondi, kus leidub piisavalt täiskasvanud seemneid andvaid puid. Sellistes paikades tuleb autoga liigeldes olla ettevaatlik. Oravad liiguvad üldiselt puult puule või mööda elektriliine. Tänapäeval on tavaks viia õhukaablid maa alla ja nii võib orav söösta üle tänava.
  • konna – kahepaiksed on aiapidajale väga kasulikud loomad, pakkudes tasuta kahjuritõrjet. Linnas asuvad tiigid võivad sobida mitmele kahepaiksete liigile. Eelduseks on tiigivee puhtus, sest veeloomad hingavad naha kaudu ning on igasugusele reostusele väga tundlikud. Veekogu lähedal tuleb vältida väetiste, kahjuritõrjete või taimekaitsevahendite kasutamist. Tiikide ja kraavide kallastel rohu niitmine võib paljudele konnadele saatuslikuks saada. Kevadel ja sügisel võtavad nad ette pikemaid rändeid. Vähegi tihedama liiklusega teedel võib hukkuda sadu või isegi tuhandeid konni. Selle vältimiseks saab tee alla ehitada rändetunneli ning teeservadesse paigaldada konnatarad, mis takistavad konnadel teele minekut.
  • lindu – mõned linnud on aastasadade jooksul inimesega nii ära harjunud, et on muutunud inimestest sõltuvaks: nad vajavad elukohta ja toitu. Näiteks koduvarblane, piiritaja, räästa- ja suitsupääsuke vajavad pesitsemiseks hooneid ja muid rajatisi. Odava majutusteenuse eest annavad linnud meile vastu hindamatut kahjuri- ja umbrohutõrje teenust. Linnas varitsevad neid probleemid, nagu putukate defitsiit pesitsusperioodil, kasside rohkus, hoonete klaaspinnad ja öine valgusreostus. Kõige hullem on aga elupaikade kadumine. Kõige rohkem saab linde aidata, luues talle linnusõbraliku pesitsuskoha ning tagades talle söögi (päevalilleseemned, pekk, maapähklid, kaer, õunad) ja joogi (madalast kausist tavaline vesi).

Looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi. Linnupesa leides või loomapoegi kohates on kõige mõistlikum neist eemalduda. Nii anname vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Nad naasevad kohe, kui oht (inimene) on möödunud.

Mitte mingil juhul ei tohi looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

Riigiinfo telefonile (1247) tuleb teada anda suurtest metsloomadest (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne). Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

Rohkem loe linnaloomadest siit.

Tagasi üles
Back