Mida peaks tegema, kui näed metslooma linnas?

Noor põder linnas. Foto: Küllike Rooväli/Scanpix

Eesti Loomakaitse Selts on saanud kõnesid helistajatelt, kes on mures linnas elavate metsloomade pärast. Mida peaks tegema, kui kohtad Mustamäel jalutades siili või hoopis põtra?

Looduses kohatud abituna tunduvad looma- ja linnupojad on vaid näiliselt üksi. Linnupesa leides või looma- ja linnupoegi kohates on kõige mõistlikum neist eemalduda. Nii anname vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda. Nad naasevad kohe, kui oht ehk inimene on möödunud.

Mitte mingil juhul ei tohiks inimene looma- või linnupoegi katsuda ega kuhugi mujale (näiteks koju) viia. Inimesega harjunud loomad ei ole võimelised enam loodusesse tavalise elu juurde tagasi pöörduma.

• Riigiinfo telefonile (1247) tuleb teada anda suurtest metsloomadest (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne).
• Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

Kui rääkida loodusest linnakeskkonnas, siis kõigepealt meenuvad inimestele pargid, metsad ja kaitsealad. Kahtlemata on need paigad linnaelustikele olulised, kuid mitte ainsad. Näiteks Eestis on ohustatud kanakull pesitsema tulnud linnametsadesse ning väikepistrik vahel lausa õuemänni otsa.

Vanemate majade välisvoodri all ja pööningul on tihti päevase varjekoha leidnud nahkhiired. Kui siilid ja pardid on linnades ammused elanikud, siis aina rohkem on märgata ka jäneseid ja rebaseid. Linnad on omalaadsed, kuid seni vähe väärtustatud kodud metsloomadele.

Allikas: «Elurikas linn. Linnaelustiku käsiraamat» Meelis Uustal, Piret Kuldna ja Kaja Peterson