PÕNEV LEID ⟩ Uuringust selgus, kes on eestlaste seas kõige populaarsem lemmikloom
31. august 2021, 15:45
/nginx/o/2021/08/31/14037404t1h18f4.jpg)
Uuring selgitas välja, et lemmikloomad on eestlaste seas võrdlemisi populaarsed: need on 54 protsendil Eesti elanikest. Kõige populaarsem lemmik on kass.
Kass on kodus 37 protsendil Eesti elanikest, 27 protsenti peab koera ning 14 protsenti on võtnud lemmikuks mõne muu looma. Tulemused näitavad, et eestlased on väga altid lemmikloomi võtma ja nii mõneski peres elavad nii kass kui ka koer. Kõige sagedamini võtavad lemmikuid pered, kus kasvavad 5–10 aasta vanused lapsed.
Uuringu viis läbi If kindlustus ning ettevõtte varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tuli sellest ka välja, et pooltel lemmikloomaomanikel oli lemmikloom juba lapsepõlves.
Sepa sõnul võttis ligi 10 protsenti inimestest lemmiklooma siis, kui nad vanematekodust ära kolisid. Pea kolmandik vastanutest võttis lemmiklooma pärast partneriga kokku kolimist. Kõige populaarsem aeg lemmiku võtmiseks on siis, kui saadakse lapsed – nii olid teinud pooled uuringus osalenud lemmikloomaomanikud.
Lemmikloomaga koos võtad ka vastutuse
Lemmikloom vajab lisaks toitmisele pidevat hoolt, tähelepanu, rahalisi vahendeid, arsti juures kontrollimist ning vajadusel ka ravi. Selleks kõigeks tuleb valmis olla.
«Loomaarstidega koostööd tehes oleme kahjuks liiga palju kuulnud juhtumitest, kus inimene on küll lemmiku võtnud, aga kui loom on haigeks jäänud ja ravi vajanud, pole omanikul olnud võimalik näiteks operatsiooni eest tasuda. Need asjad tuleb selgeks mõelda juba enne lemmiku võtmist. Üks variant on sõlmida lemmikloomakindlustuse leping, teine variant on tekitada endale selline rahaline varu, et kui peaks tekkima vajadus mõne operatsiooni järele, siis saab selle ära teha,» selgitas Sepp.
Kardetakse, et lemmik lõhub kodust vara
Uuringus küsiti ka seda, kas loomaomanikel on juhtunud, et nende lemmik on kodus midagi ära lõhkunud, ja kas kindlustusfirma korvas tekitatud kahju. Selgus, et pooled vastajad olid kogenud olukorda, kus lemmikloom tekitas kodusele varale kahjustusi. Kahjude korvamise küsimuses anti aga mitmesuguseid vastuseid.
«Ligi pooled vastasid, et nad ei ole valinud laiemat kindlustuspaketti, mis seda kaitset pakuks. Veerandil vastanutest polnud kodukindlustust üldse sõlmitud ning 14 protsenti vastas, et nende kindlustusfirma ei paku sellist kaitset. Neli protsenti vastajatest andis teada, et nende kahjud said hüvitatud,» selgitas Sepp.
Balti riikide võrdluses selgus, et lõunanaabritel on lemmikloomi veelgi rohkem kui eestlastel.
Tema sõnul võib uuringu tulemustest järeldada, et paljud inimesed ei tea, et on olemas võimalus kaitsta oma kodu ka lemmiklooma tekitatud kahjustuste vastu.
«See on oluline nii praegustele loomaomanikele kui ka neile, kes alles kaaluvad lemmiklooma võtmist. Nimelt 12 protsenti neist, kellel täna lemmiklooma pole, nimetasid uuringus just seda, et nad ei ole võtnud lemmikut, sest kardavad, et loom võib lõhkuda nende kodu,» lisas Sepp.
Balti riikide võrdlusest selgus, et lõunanaabritel on lemmikloomi veelgi rohkem kui eestlastel: 61 protsendil leedukatel ja 60 protsendil lätlastel. Leedulased eelistavad lemmikuna koeri – neid oli koguni 41 protsendil vastanutest (kasse seevastu 34 protsendil). Lätis on naaberriikidega võrreldes enam kasse: 46 protsendil vastanutest oli üks või mitu kassi, koera pidas 27 protsenti inimestest.
Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.