Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Lõputu õudus Viliveres: aastatepikkune tulistamine ja kasside vigastamine jõudis haripunkti (5)

Copy
Viliveres tulistatakse kasse.
Viliveres tulistatakse kasse. Foto: Kuvatõmmis Google Maps

Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördus Raplamaal Kohila vallas Viliveres elav kassiomanik, kelle kasse on vigastatud ja tulistatud juba 12 aasta jooksul. Nüüd palub selts inimeste abi, et tabada süüdlane. 

Esimene juhtum leidis aset 2009. aastal, kui kass Vasja tuli koju, kuul naha all turjas. Paraku see polnud viimane kord, kus kassike sai tunda omakohut.

2011. aastal leidis aset sarnane juhtum, kui loomake tuli koju ümmarguse veritseva haavaga. 2014. aastal leiti kassi vasaku silma ülalt ümmargune haav, mille tõttu jäi loom lõpuks osaliselt pimedaks.

Sellega ei lõppenud kassi piinad. Ka järgneval aastal sai kassike tõsiselt vigastada. Röntgen näitas tema kehas kolme kuuli, millest üks purustas selgroo. Vigastus viis tagumise kehaosa halvatuseni. Kass ei saanud normaalselt kõndida, saba ei liikunud ja ka pissimine oli raske. Kolm aastat pärast vigastust kass suri, sest ta organism ei allunud ravile.

Need lood ei piirdunud aga vaid kass Vasjaga – vägivald kasside vastu jätkus. 2015. aastal tuli kass Motya pärast mitu päeva kadunud olemist koju, peas ümmargune põletikuline haav. Kass lebas pikemalt teadvuseta ja loomaarst avastas nekroosi.

2017. aastal tulistati kahte kassi. Ühel juhul leiti kassil kuul kerest ja teisel juhul peast.

Aastatepikkune tulistamine ja kasside vigastamine jõudis haripunkti – tänavu juulis leiti surnud kass. Loomakene suri sisemise verejooksu tagajärjel, mille suure tõenäosusega tekitas õhupüss.

«Selline vägivald kasside vastu peab lõppema. Tegemist on teadliku ja tahtliku vigastamisega, mis on karistatav,» toonitab Eesti Loomakaitse Selts oma Facebooki lehel ning palub kõigil, kel on informatsiooni süüdlase või juhtumite kohta, pöörduda politseisse või seltsi poole.

Selts paneb ka kõikidele lemmikloomaomanikele südamele, et neljakäpalised tuleb hoida oma territooriumil ja tagada, et nad ei pääseks hulkuma, sest hulkuvale loomale pole võimalik tagada ohutust.

Artikli foto
Foto: Eesti Loomakaitse Selts
Tagasi üles