USKUMATU AVASTUS ⟩ Koer saab aru, kui inimene talle valetab

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Hiljuti tehtud uuring leidis, et koerad on võimelised tuvastama, kui inimesed neid mingit moodi petavad.

Täpsemalt leidsid teadlased, et koerad reageerivad valeinformatsioonile. Leiud viitavad sellele, et koertel on «vaimuteooria», mida nad kasutavad, et selgitada, mida nende omanikud teevad. Lastel areneb see võime tavaliselt umbes 4-aastaselt.

«Kuigi iga koeraomanik arvab, et nende koer «mõistab» neid, on see asi tegelikkuses kõvasti keerukam,» ütles uuringu vanemautor Ludwig Huber.

Autorid tõdesid, et varasemad uuringud, mille fookuses on olnud sama küsimuse uurimine, on andnud vastuolulisi tulemusi.

«Ja endiselt vaidlevad teadlased selle üle, kas loomad suudavad tegeleda valetamise tuvastamiseks vajaliku niiöelda mõtete lugemisega,» kirjutasid autorid.

Selle selgitamiseks värbasid autorid oma eksperimendi jaoks üle 260 erinevas vanuses koera. Nende hulgas oli palju erinevaid tõuge.

Eksperimendis näidati koertele kahte läbipaistmatut ämbrit, kus oli sees toit. Üks eksperimenteerija peitis toidu esialgu alati parempoolsesse anumasse. Kuid pooltel katsetel viis ta toidu enne ruumist lahkumist vasakpoolsesse ämbrisse.

Teine eksperimenteerija jälgis samal ajal hoolikalt kaasautori liigutusi ja ütles nähtu põhjal koertele, kust toitu otsida. Katse esimeses faasis ei näinud koer, kuhu toit oli peidetud, kuid suhtleja rääkis koerale alati tõtt.

Teises faasis katsetasid autorid, kuidas suhtleja käitumine mõjutas koerte ämbri valikut. Sel juhul polnud neil abis enam ka koertega suhtlejat.

«Leidsime, et rohkem koeri keeldus järgimast inimesest informaatorit, kes teab, kus toit on, kuid osutab siiski tühjale ämbrile. See tähendab ainult üht - koerad võisid aru saada, et suhtleja soovitus on petlik,» kirjutasid autorid.

«Siiski pole siiani selge, miks paljud koerad pigem suhtlejat jälgiksid, kui oma silmi usaldaksid. Eksperimendi esimeses osas rääkis ju suhtleja koertele alati tõde selle kohta, kuhu toit oli peidetud. Nad oleksid võinud temaga usaldussuhte luua,» ütles Huber.

«Nüüd on vaja täiendavaid uuringuid, et uurida täpselt erinevate tõugude reaktsiooni inimeste kavatsustele,» tõdesid autorid lõpetuseks.