MEELESPEA ⟩ Kuidas aidata hätta sattunud piiritajat?

lemmik.postimees.ee
Copy
Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Pilt on illustreeriv.
Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Viimasel ajal on Eesti Metsloomaühingu hoole alla sattunud palju piiritajaid, kuid ühingule teeb muret, et inimesed ei oska leitud lindudega ümber käia.

Eesti Metsloomaühing kirjutab sotsiaalmeediapostituses, et piiritajaid aetakse tihti segamini teiste linnuliikidega – näiteks on piiritajaks peetud nii kakupoega, kullipoega, kotkapoega, aga ka varesepoega, tiiru, varblast ja rästast.

Ühingu sõnul on kõige mõistlikum teguviis maas lebava piiritaja leidmisel teha temast pealtvaates pilt, et saada teada, kas lind on piisavalt suur, et ise lennata või vajab ta hoiukodu, ning saata see ühingu Facebooki sõnumitesse või e-postile info@metsloom.ee.

Kõik leidjad kahjuks nii ei käitu, mis aga leitud linnule kasuks ei tule. «Vahel oodatakse liiga kaua, kuni lind nõrkeb ja enam isegi pead hoida ei jaksa. Vahel proovitakse neid sööta ja kahjuks sageli sobimatu toiduga,» teatab ühing.

Kui lind on lennuvõimeline ehk tema tiivad on sabast pikemad, võib aidata tal lendu tõusta. Seda tuleb ühingu sõnul teha nii: «Õõtsuta teda, kuni ta keha vaikselt vibreerima hakkab (ta pumpab niimoodi oma tiivalihastesse verd ja sa tunned seda) ja lendu saab. See võib võtta aega ja võib kuluda mitu katset, enne kui ta korralikult hoo sisse saab.»

Kuidas aidata hätta sattunud piiritajat?

  • Piiritajat ei tohi õhku visata, kuigi internet kubiseb sellistest soovitustest. Lindu tuleb vaikselt õõtsutada ja oodata, kuni ta keha vibreerima hakkab. Siis on tõenäoline, et ta ka lendab;
  • piiritaja ei söö vihmausse ega muid maapinnal toimetavaid putukaid, vaid ainult lendputukaid;
  • piiritajale (ega ka ühelegi teisele linnule) ei tohi vett suhu valada. Vesi läheb kopsu ja lind upub;
  • piiritajat tuleb käsitleda ainult kinnastega, sest tema suled peavad pikalt õhus püsimiseks väga-väga puhtad olema, sõrmedel olev rasvakiht rikub piiritaja sulestiku;
  • maas olev piiritaja vajab alati abi, sest maast ta ise lendu ei saa.

Piiritajad veedavad suurema osa elust lennates ja toituvad putukatest, mida nad lennu pealt nokaga püüavad. Nad suudavad lendamise ajal juua, paarituda ja isegi magada. Kestvate vihmaste ilmade korral, kui õhus toitu pole, võivad linnud langeda mõneks päevaks tardumusunne.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles